Eero Sikka: üks asi, mis aitab sind lähemale oma missioonile
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on organisatsioonide tulemuslikkuse konsultant Eero Sikka. Eero missioon on aidata juhtidel oluliselt tõsta oma organisatsioonide tulemuslikkust. Kõrgharidus on tal EBS-ist ja praktiline juhtimiskogemus Teliast, kus ta üle kümne aasta vastutas ärikliendi müügi- ja ärijuhtimise eest. Viimased aastad on ta toetanud suuremaid organisatsioone nende fookuse seadmisel ja elluviimise distsipliini tekitamisel nii Eestis, Euroopas kui ka Aasias. Eeroga räägime, kuidas juhid saaksid luua meeskonnas rohkem eesmärgiselgust ja ka elluviimisvõimekust neid eesmärke tulemusteks vormistada.
“Kui sa mõtled oma hauakivi peale. Seal on kirjas sinu nimi, kes sündis siis ja suri siis. Lisaks on seal ka üks lause nende kuupäevade all. Küsimus sulle on, et milline lause see seal on? Sisuliselt küsin ma, et mis on olnud sinu panus selle maailma paremaks muutmisel? Et kui organisatsioonidel on selleks missioon, siis mis on see sinu personaalne missioon? Mis on see, mida sina oled teinud, mida saavutanud ja mis on sinu panus selle maailma kujundamisel? Kõik su igapäevased valikud ja järgnevad sammud peaksid viima sind lähemale sinu enda personaalsele missioonile. Ja kui nii oma elu üle järele mõelda, siis see paneb sind tegutsema õiges suunas. Sama kehtib igas elu sfääris, seda nii isiklikus elus kui ka tööelus. Kui tuua see idee tööelu konteksti, siis point on selles, et me ei tule lihtsalt hommikuti tööle ja ei vaata, mis siis täna saama hakkab ja kuhu ma jooksma pean, vaid tulenevalt oma isiklikust ja ettevõtte missioonidest tuleks küsida iseendalt, et mis on see üks ja kõige olulisem asi, mida ma täna peaksin ära tegema, mis kõige jõulisemalt aitaks nii mind ennast kui ka mu meeskonda missiooni elluviimisel, toetaks meid liikumaks sinna, kuhu me tahame välja jõuda. Ja seda tuleks käsitleda nii isikliku elu vaates kui ka tööelu vaates. Ja kui see läbi mõelda ja kirja panna, siis on suur tõenäosus, et sa igapäevaselt tegeled õigete asjadega.” – Eero Sikka
Kuulake ikka ...
Kati Israel: kui tahad olla edukam, siis ärka hommikul varem
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimis- ja motivatsioonikoolitaja Kati Israel. Tema kogemused pärinevad eelkõige kinnisvara valdkonnast, kus ta on tänaseks toimetanud üle kümne aasta. Igapäevaselt töötab ta RE/MAX Estonia regiooni koolitajana toetades kõiki kontoriomanikke juhtimises ning maaklereid oma tegemistes. Samuti on Kati autor kahele raamatule, ta juhib oma teleshow’d Serbias ning käib regulaarselt rahvusvahelistel konverentsidel esinemas. Meie jutt Katiga läkski kohe enesearengu ja –juhtimise teemadele. Rääkisime sellest, kuidas on toimunud tema enda isiklik areng ja mida tema kogemustest on meil kõigil edu printsiipidena kõrva taha panna.
“Kui soovid saada edukamaks, siis pead hakkama hommikuti varem üles ärkama; ja nii kui silmad lahti teed, nii tuleb sulle ka kohe meelde, miks sa üles ärkasid ja mille nimel sa seda kõike teed. Minu treener ütleb mulle ka, et ärka hommikul varem üles; ja kui ma tunnen, et ma olen väsinud, siis selle peale ütleb ta, et sa võid magada nii palju kui soovid siis, kui sa kirstus oled. Mind ennast muutis päriselt ka hästi palju see, kui ma hakkasin kell 5 hommikuti üles ärkama. Mind on inspireerinud ka Mel Robbins, kes ütleb nii, et pane endale kella viieks hommikul äratuskell ja kui sa ei suuda ikka üles ärgata, siis aseta see endale vannituppa ning sa lihtsalt pead üles ärkama ja sa ei lükka seda edasi. Kõik edukad inimesed ärkavad väga vara üles. Kui uurida ja lugeda nende harjumusi, siis sealt kumab läbi see, et nad on kõik varajased ärkajad ning neil on oma sisse juurdunud rutiin, mida nad siis teevad. Mina kuulan hommikuti podcaste, loen ja võimalusel lähen õue jalutama. Nüüd näiteks suvel Eestis on super hommikul vara jalutada ja teha oma 10 000 sammu täis. Kuulad samal ajal podcaste ja jood hommikukohvi. Jõuad tagasi 7-8 paiku, oled ennast õigele lainele meelestanud ja hakkad oma e-poste lugema. Ehk see hetk, kui teised alles hakkavad ärkama, on sinul juba väga palju asju ära tehtud ja enda nö mindset’iga ka tegeletud. Niiet edu alus on varajane ja tegus hommik.” – Kati Israel
Kuulake ikka ...
Loe lisaksKersti Vannas: juht, mis muudab sinu juures töötamise eriliseks?
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eestis üks esimesi tööandja brändingu valdkonna tegijaid - Kersti Vannas. Kersti on Eesti esimese tööandja brändingu agentuuri Instar EBC asutaja ja tegevjuht. Tal on kuhjaga kogemusi, kuna on tegelenud tööandja brändingu strateegiliste, visuaalsete, digitaalsete ja kommunikatsiooni lahendustega nii era- kui ka avalikus sektoris alates 2007. aastast nii Eestis kui Soomes. Alates 2010. aastast on Kersti juhtinud Eesti atraktiivsete tööandjate maine uuringut ja tunnustanud ihaldusväärsemaid tööandjaid Atraktiivse Tööandja aumärgiga. Uuring toimub regulaarselt tuhandete Eesti tudengite ja kogenud töötajate hulgas ning mõõdab sadade Eestis tegutsevate organisatsioonide mainet ja atraktiivsust tööandjana. Kerstiga räägimegi tööandja brändingust erinevatest vaatevinklitest nii ühe kui ka teise külje pealt.
“Tööandja bränd on ikkagi lubadus. See on lubadus, mida organisatsioon kuvab endast väljapoole. Nii nagu me omistame igale teenusele või tootele teatud brändilubaduse – a la, et kui ostad selle joogi, siis saad hea tunde näiteks – samamoodi tegelikult käib tööandja brändi juurde lubadus või lubadused selles ettevõttes töötamise kohta. Loomulikult peab see lubadus vastama tegelikkusele ehk organisatsiooni oma inimesed peavad selle lubaduse ära ostma. Samuti peab see lubadus olema oluline välisele sihtrühmale. Ja lisaks peab see lubadus aitama eristada konkreetset organisatsiooni teistest tööandjatest. Traditsiooniliselt kiputakse rääkima keskmisest kõrgemast palgast või siis koolitus- ja arenguvõimalustest või siis heast meeskonnast, mis kõik on kindlasti olulised baastegurid, kuid samas ei aita ettevõtetel tagada oma tööandja brändi eristuvust. Neid nimetatud nö lubadusi saaksid põhimõtteliselt pakkuda väga paljud ettevõtted. See aga ei erista. Kui me räägime konkreetsest tööandja väärtuspakkumisest, siis oluline on välja tuua just oma tugevused, mis oleksid tööandjana ka unikaalsed konkurentsieelised teiste tööandjate ees – miks mina töövõtjana peaksin valima just sind ja mitte kedagi teist?” – Kersti Vannas
Kuulake ikka ...
Loe lisaksElar Killumets: juhid, õppige eelkõige iseenda õnnestumistest
“Inimesed üldiselt ei ärka hommikul üles mõttega, et kuidas see ettevõte põhja lasta või kuidas sellele tiimile käru keerata või üldse – kuidas oma tööd võimalikult halvasti teha. Aga ometigi, see, mis päeva jooksul juhtub, ja seda küll väga inimlikel põhjustel, paneb meid vahetevahel arvama, et see tegelane vist tõesti üritab seda teha. Minu poolt üks kasutatavaid muudatuste juhtimise mõtteviise – appreciative inquiry – lähtub aga uskumusest, et ka kõige hullemas situatsiooni on alati midagi, mis toimib. Ja mida nüüd see maailmavaade ütleb, on see, et selle asemel, et keskenduda probleemile ja seda pingsalt lahendama hakata, pane kogu oma energia hoopis sellesse, et aru saada, mis päriselt ikkagi toimib. Ehk et vestlus viiakse küsimusele, et kui ma seda konkreetset asja teen ülihästi ja see on see, millega me klientidele kõige rohkem väärtust loome, siis kuidas ma saaksin seda asja teha kaks korda, kolm korda või neli korda rohkem? Fookusesse võetakse see, mis meil täna hästi toimib ja seda hakatakse nö paljundama. Idee on siis selles, et me ei hakka elimineerima nõrkusi, vaid hakkame veelgi rohkem rakendama oma tugevusi, mis annavadki organisatsioonile tema elujõu ja entusiasmi. Seda lähenemist toetavad ka viimased avastused neuroteaduses. On leitud, et probleemikeskne lahendamine tingib pigem selle, et meil on raske mõelda kastist välja, vaade muutub kitsarinnaliseks, energiatase läheb alla, suure pildi taju on raskendatud jne. Samas kui keskendumine toimivale annab meile just vastupidise mõju – suure pildi taju muutub selgemaks, kastist välja mõtlemine muutub lihtsamaks, emotsioon on positiivne ja energiat tuleb juurde. Nii võib nt võtta väga keerulise situatsiooni, kus on väga palju sellist paksu negatiivset emotsiooni üles kerkinud, enamasti on sellised olukorrad eskaleerunud seal mingi paar-kolm aastat, ja kuskil hakkab see kannatus katki minema. Ning ühtäkki läbi selle sama loogika on võimalik panna inimesed arutama olukorra üle moel, kus keegi ei tunne ennast otseselt halvasti. Loogika siin taga on see, et alati midagi töötab. Ärme arva, et tarkus tuleb kuskilt väljaspoolt, ärme liiga lihtsalt võta omaks kellegi eksperdi mingeid näpunäiteid ja ärme keskendu ka iseenda vigadele; õpime eelkõige hoopis iseenda õnnestumistest.” – Elar Killumets
Kuulake ikka …
Loe lisaks
Andero Uusberg: juhina aitad luua, kas eduelamusi või kergenduskogemusi
“Motivatsioonipsühholoogia üks põhiteemasid on see, et meie motivatsiooniline süsteem räägib kahes keeles: ühelt poolt on meil soov saada head ja teisalt soov vältida halba. Need on sellised primitiivid või alged, millest enam väiksemaks on motivatsiooni raske taandada. Oluline on nüüd teadvustada, et inimesed ise erinevad selle poolest, et kumb alge neil tugevam on. Me võime öelda, et on inimesed, kes on üldiselt sellised päikselised ja neid sageli iseloomustab see, et nende aparaadis on juba sättumus, et nad märkavad võimalusi, midagi head saada ja ise midagi paremini teha; seda kõike varmamalt kui riske ja ohte vältida. Ja siis on teised inimesed, kellel see aparaat töötab natuke teistmoodi – nad kipuvad pigem keskenduma ohtudele ja võimalikele riskidele ning kuidas neid vältida. Niiet selles vaates on inimesed erinevad; samamoodi on ka juhtimiskultuurid ja -praktikad erinevad, mida organisatsioonides defineerivatki eelkõige siis juhid oma käitumisega. Need kaks erinevat lähenemist – ühelt poolt keskendumine siis parima saavutamisele ja hea saamisele ning teiselt poolt halva ja vigade vältimisele – õpetavad aga ka inimesi toimetama erineval moel. Võiks öelda, et need kaks motivatsioonilist alget toidavad eri värviga emotsioone. Olenemata, kas sul õnnestub saavutada midagi head või vältida halba, siis mõlemal juhul tabab sind küll positiivne seisund, aga nendel positiivsetel seisunditel on väga erinevad värvid. Kui sa saavutad midagi head, siis sa tõesti tunned sellist rahulolu, võib-olla isegi uhkust; aga kui sul õnnestub vältida midagi ebameeldivat või halba, siis see prototüüpne emotsioon, mis sinus tekkima peaks, on pigem kergendus. Need mõlemad on küll positiivsed emotsioonid, kuid nende mõju järgmistele katsetele või edasisele toimetamisele on erinev. Kui su eesmärk on vältida vigu, siis reeglina tuleb sättida selline eesmärk, mille puhul sul tõenäosus hakkama saada on piisavalt kõrge. See võib omakorda tähendada, et sa ei pane ennast piisavalt proovile ja ei võta ette väljakutseid, mille puhul on võimalus läbi kukkuda. Sa oled pigem nö kaitseseisundis, mistõttu see võib hakata piirama sinu initsiatiivi, julgust ja loovust. Samas tundub mulle, et pigem inimesed ei lähe läbi elu selleks, et otsida nö kergenduskogemusi.” – Andero Uusberg
Kuulake ikka …
Loe lisaks
Kati Suun: pahatihti taandub esmapilgul teeninduse probleem hoopis juhtimisveaks
“Ma olen tänaseks kokku seitse aastat erinevate juhtidega erinevaid ettevõtteid üles ehitanud ja alati tuleb välja üks asi – probleem on juhis. Ma olen aastatega teinud palju teeninduskoolitusi ja kui ma siis lähen ettevõtetesse, siis lõpuks mida ma tegelikult seal teen, on ikkagi meeskonna coaching. Mis tähendab siis seda, et ma sisuliselt olen juhi aseaine. Juht palkab mind esmalt põhjusel, et ettevõttel pole piisavalt kliente ja tema arvates on ettevõttes teenindus õudselt crap. Et tule nüüd siia ja tee kõik korda! Ja mis siis juhtub on see, et ma lähen kohale, kuulan teenindajad ära ja saan aru, et tegelikult on hoopis juhtimises tehtud nii palju erinevaid vigu. Kui ma meeskondadega kohtun, siis tavaliselt ma näen selliseid ägedaid särasilmseid inimesi, kes oma loomu poolest juba nagu oleks head teenindajad. Tulemuseks on see, et ma ei hakka meeskonnale mingit teenindusteooriat plämama, vaid ma viskan juhid koolitusruumist välja ja hakkan teenindusmeeskonnaga välja selgitama, mis jamad seal päriselt siis juhtimisega on – miks teenindajad ei taha oma tööd suurepäraselt teha? Ja pahatihti koorub sellest välja, et on tehtud imelihtsaid juhtimisvigu, kus inimesi ei kuulata ja omavaheline suhtlemine on jäänud vajaka. Ja siis ma muutungi nö külalislahkuse või teeninduse koolitajast pigem nagu meeskonna coachiks. Selle infoga, mis ma meeskonnalt olen saanud, lähen siis omakorda tagasi juhi jutule ja ütlen ausalt, et sa peaksid need ja need asjad juhtimises üle vaatama, kuna vaat et pooled inimesed on meeskonnas haudumas lahkumismõtteid nende jamade pärast. Selle sammuga astun ma siis nö juhi coachi rolli. Mulle tundub, et tänapäeval on teenindusvaldkonnas see probleem, et inimeste juhtimist kui sellist väga ei toimugi; toimub pigem selline operatiivsete olmeküsimuste lahendamine, tööaja graafikute tegemine, kogu selline kabinetitöö ja inimene unustatakse ära.” – Kati Suun
Kuulake ikka …
Loe lisaks
Kaido Pajumaa: muutused saavad alguse juhi identiteedi ja sisemaailma teadvustamisest
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti aasta koolitajaks 2016 ja 2017 valitud Kaido Pajumaa. Meil on Kaidoga tegelikult juba ca 2.5 aastat tagasi toimunud esimene vestlus, kuid tundsin, et nüüd on aeg temaga uuesti maha istuda. Vahepeal on hulk vett merre voolanud ja me oleme mõlemad muutunud/ kasvanud selle käigus. Arutleme Kaidoga mõnede õppetundide üle, mis mulle senistest vestlustest juhtidega korduvate mustritena kõlama on jäänud.
“Kui juht püüab luua iseendas juhi rolli identiteeti, siis see tekitab sellise duaalsuse, et kas see on nüüd see olemuslik tasand või mingi omaks võetud uskumuste ja arusaamade komplekt, mida tähendab olla hea juht. Ja siis sa hakkad nuputama, kuidas ikkagi oleks kõige õigem kanda seda rolli, sh küsid pidevalt endalt, et mis on need õiged vastused, tegutsemistehnikad ja juhiks olemise viisid. Kõige selle juures võib juht ju intellektuaalselt aru saada, mida hea juhtimine tähendab, aga kui heaks juhiks olemise takistuseks saab tema mingisugune sisemaailma probleem, nt inimene ei tule toime oma automaatsete reaktsioonide ja emotsioonidega, mis tulenevad nt tema lapsepõlvekogemustest, siis on sellest teadmisest vähe kasu. Juht saab intellektuaalselt võib-olla isegi aru, et tema käitumine ei ole mõistlik, sest tekitab kõigile ebamugavusi, sh talle endale, kuid ta ei oska ka sellest välja tulla. Nüüd see kasvamise teekond saabki alguse eneseteadlikkusest, kus juht loob sammhaaval kontakti nende mõlema tasandiga – nii juhi rolli identiteediga kui ka oma olemusliku sisemaailmaga. Ja kui nendega sügavuti tegeleda, siis on võimalik kasvatada teadlikkust oma senistest mustritest ja õpitud uskumustest ning vajadusel valida, kas jätkata nendega või siis avaneb ka võimalus muuta oma sisemaailma.” – Kaido Pajumaa
Kuulake kindlasti ...
Loe lisaks
Dermot Butterly: leadership is creating and serving your deeper 'why'
“I believe that at the core every human being on the planet is a leader. And I say this because to me the greatest attribute or the ‘why’ of someone who is a great leader is that they have a desire to serve. That to me is really the essence of leadership. There is a quote, and I don’t remember if this is from Gandhi or Mandela, but he basically said that great leaders have a desire to serve, not to control. And that says everything that I ever need to know about what makes a great leader. If listeners took just that from our conversation today and they would hit the stop button right now, it would be of a huge value. Just ask yourself – where in my life do I have a desire to serve? Whether it is with my children, whether it is with my husband or my wife, or whether I would like to serve the public in a meaningful way, or whether it would be my colleagues at work, or I would like to show up for myself a little bit more every day, or I would just like to be a kinder and loving person to others. See, people think that leaders are these superhumans who do these amazing big things - Mahatma Gandhi, Nelson Mandela, Martin Luther King etc. - you know, people like that who do really big things in the world. But if you sat down with Mahatma Gandhi or you sat down with Nelson Mandela they would say to you: do the little things well. Mother Teresa said that you do not have to do great things, and she was a true leader herself, but do the little things with love and care. That would be enough And, you see, that to me is the essence of a great leader. Leadership is creating and serving your deeper 'why'.” – Dermot Butterly
Listen and enjoy!
Loe lisaks
Karmo Kivi: sa saad seda, kes sa oled!
“Pange kirja see summa, mida te teenite sel aastal. Ja vaadake, mis see summa kokku tuleb. Olge head ja kirjutage see üles. Ja nüüd korrutage see sajaga! Kui paljud nüüd usuvad, et see on võimalik ära teha, ja seda veel sel aastal?! Kui te seda ei usu, siis ma soovitaksin teilt hakata seda uskuma. Sest kõik see, mida sa usud või ei usu, toodab sulle just need tulemused, mis sul on. Kui ma ise selle sama harjutuse Les Brown’i seminaril läbi tegin, siis mul tuli kananahk peale. Ja Les ütleski, et siis on see õige eesmärk. Kui sul praegu hirmu ei tekkinud, siis on see vale eesmärk. Ja ta ütles veel sinna juurde – ‘you must be hungry!’ Sa pead olema näljane. Kui sa hommikul voodist välja kargad, siis mõtledki sellele, kuidas ma saan paremaks. Ehk esimene samm on otsustada ära, mida sa tegelikult tahad. Ja selleks on sul vaja kasutada oma kujutlusvõimet, sest muidu sa ei suuda suurelt unistada ja veel vähem otsustada. Jah, mõned start-up’id kasvavad 20, 50 või isegi 100 protsenti aastas, aga mõtle, kui sa teeksid 1000% hüppe!? Ja kui see tundub ebausutav, siis ma soovitan selle peale järjest rohkem mõtlema hakata. Kirjuta lahti, milline näeks sinu elu välja ja milline oleksid sina ise sel hetkel, kui see suur eesmärk päriselt teoks saaks. Mulle väga meeldib, mida Goethe on öelnud – ‘sa ei saa seda, mida sa tahad; sa saad seda, mida sa oled.’ Ja kui sa ei tea, kes sa oled, siis järelikult ei vääri sa seda võitu.” – Karmo Kivi
Kuulake ikka ...
Loe lisaks
Siim Land: sooritusedukuse kasvatamist tuleb alustada une kvaliteedi parandamisest
“Uni on asi, mida enamus inimesi võtavad iseenesestmõistetavana ja tihtipeale on see just, mis meie elutempo ja –harjumuste juures kannatab kõige rohkem. Kui enamus inimesi teavad, et nad peaksid sööma tervislikult ja võiksid ennast füüsiliselt aktiivsena hoida, siis une peale ei mõelda tihtipeale peaaegu üldse. Aga kui vaadata neid funktsioone, mis unel on, siis absoluutselt kõik on sellega seotud ning meie võimekus ja heaolu on suuresti sõltuv just une kvaliteedist. Võtame näiteks ajutegevuse, meie tõhususe ja produktiivsuse, emotsionaalse stabiilsuse (sh depressioon ja üleüldine stressi tase), keha ainevahetuse ja veresuhkru stabiilsuse, immuunsussüsteemi tugevuse, jne. – kõik need asjad on seotud suuremal või vähemal määral une kvaliteediga. Paljud unehäired saavad alguse inimeste keha kronobioloogia häiretest ehk siis sellest, et meie päeva ja öö rütmid on millegipärast paigast ära nihkunud. Paljude inimeste puhul on olukord selline, et kui nad tegelikult peaksid öösel sügavalt magama, siis nende keha on paljuski ärkvelseisundis või isegi stressiseisundis, mis ei lase meil laskuda nendesse sügavamatesse uneseisunditesse, kus tegelikult toimub keha taastumine, paranemine ja kasvamine. Seetõttu tulekski alustada oma sooritusedukuse kasvatamist just une kvaliteedi parandamisest.” – Siim Land
Kuulake ikka ...
Loe lisaks