Veiko Valkiainen  •  22. veebr, 2020  2

Kalev Reiljan: 1:1 vestluste eesmärk on tõsta tiimiliiget kõrgemale, tõsta tema väärtust

Üldiselt ei ole mul kombeks mitu korda ühte ja sama inimest vestlema kutsuda, kuid Kalev Reiljan on lihtsalt nii hea, et tema on nüüd siis teine inimene, kes mul teistkordselt podcastis. Kes ei tea, siis Kalev on pikaaegse rahvusvahelise kogemusega tippjuht. Täna toimetab ta Eesti Gaasi juhatuse liikmena, aga varasemalt töötas ta Rootsis Telia üksuse X tehnoloogiadirektori ja juhina, enne seda Soomes ettevõtte Sonera tehnoloogiadirektorina ning sellele eelnevalt Eestis Elioni (Telia) tehnoloogiadirektorina. Kui esimesel korral rääkisime Kaleviga, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks, siis seekord on tegemist ühe Eesti IT ettevõtte sisemise juhtimiskoolituse raames salvestatud intervjuuga, kus ma püüan Kalevist kätte saada kõik tema senised õppetunnid ja parimad praktikad üks-ühele vestluste läbiviimise kohta. See on tõesti hea materjal.

"Et kui küsida, et mille alusel ma 1:1 vestluse edukust hindan, siis ma püüan jälgida seda, et minu vestluskaaslase mentaalne olek, selline emotsionaalne seisund oleks peale vestlust parem kui see oli enne vestlust. Ehk et eesmärk selle vestluse kaudu on tõsta teist inimest kõrgemale, tõsta tema väärtust. Ja see ei ole mitte ainult spetsiifiliselt 1:1 juhtimisvestluse eesmärk, vaid see on minu jaoks igasuguse inimliku vestluse osa. Kui ma räägin oma kalli kaasaga, siis ma soovin teda tõsta, kui ma räägin oma sõprade või teiste kolleegidega, siis ma soovin neid samuti tõsta kõrgemale – selline inimlik mindset on hästi oluline minu jaoks, mis peaks iga vestlusega kaasas käima. Ja tööalases kontekstis on selline võitva tiimi motiiv minu jaoks hästi oluline. Ma kogu aeg otsin neid võite, mida me oleme saavutanud. See võib olla individuaalne võit, see võib olla seotud positiivse tagasisidega sellele konkreetsele tiimiliikmele või siis puudutada laiemalt tiimi mingeid edusamme. Ma püüan neid positiivseid nüansse ka vestluses kindlasti välja tuua, neid vestluse sisse pikkida. Näiteks, et me tõime selle võidu koju, tegime selle tulemuse ära või et meil läheb selle projektiga väga hästi ning kokkuvõttes on meil ikka väga kõva tiim. Isegi väga raskes olukorras, kui võib-olla asjad lähevad halvasti, püüan ma ikkagi otsida neid väikseid võite, mida me oleme kõigele vaatamata saavutanud ja mille üle me võiksime heameelt tunda. Nende esiletoomine on oluline just selleks, et hoida tiimi sellist head võitlusvaimu kõrgel. Kui ma juhina ei suuda oma tiimile seda tunnet süstida, et me oleme võitev tiim, siis ma ei ole juhina oma tööd hästi teinud; vähemalt mina ise näen ja hindan seda nii." – Kalev Reiljan

Kuulake kindlasti …

Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  16. veebr, 2020  2

Olesija Saue ja Evelin Org: juht, mida räägivad inimesed sinust siis, kui oled ruumist lahkunud?

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on Eesti esimese persoonibrändingu raamatu “Bränd nimega Sina. 100 praktilist sammu oma persoonibrändi loomiseks ja arendamiseks” autorid Olesija Saue ja Evelin Org. Kuna mulle meeldib ka mõtteviis, et üksteisega teevad äri eelkõige isiksused, mitte ettevõtted, siis pean persoonibrändi teemat juhtimise kontekstis väga oluliseks. Vestluse käigus püüamegi lahti mõtestada persoonibrändi kontseptsiooni, arutame isikubrändi vajalikkuse üle ning anname esmased soovitused oma persoonibrändi teadlikumaks kujundamiseks.

“Üldiselt inimesed mõtlevad, et nad ongi sellised nagu nad on ning nad tahavadki olla ja suhelda teiste inimestega sellistena nagu nad päriselt on. Kuid probleem seisneb selles, et paljud meist tegelikult ei teagi, kes nad on. Reeglina me ei ole sellele teadlikult pidanud liiga palju mõtlema ning seetõttu me ei oska seda ka sõnastada selliselt, et see kõnetaks nii meid endid kui ka teisi. Kui me räägime konkreetselt ettevõtete tegevjuhtidest, siis persoonibrändinguga tegelemine annab tippjuhile võimaluse võimendada oma äritegevust. Ja siinkohal on ülioluline aru saada, mis on see miski, mis mind teistest eristab ning kuidas see kõnetaks seda minu õiget sihtrühma just selle õige sõnumiga. Nii nagu on ju loomulik, et iga organisatsioon mõtleb läbi oma väärtuspakkumise klientidele, peaks ka juht mõtlema läbi oma isikliku väärtuspakkumise persoonibrändi näol. Iga juht võiks suuta 15-30 sekundi jooksul ära öelda, et kes ta selline on, millega ta tegeleb ja mis on need väärtused, mille eest ta seisab. Aga eks see on ka kõige raskem osa isikubrändingust – mõelda läbi, kes sa siis tegelikult oled ja mis need sinu tõekspidamised on, mis sinu tegevust juhivad. See tundub võib-olla esmapilgul suhteliselt elementaarne, kuid kui sa siis ühel hetkel hakkad päriselt neid küsimusi endalt küsima, siis saad aru, et need vastused ei tule nii lihtsalt. Küsimus tegelikult taandub sellele, kus on sinu kirg ning mis paneb sul silmad särama? Mis on see missioon või kutsumus, mida sa siia maailma oled täitma loodud? Need on need küsimused, millele peakski vastused leidma. Persoonibrändi kontekstis üks paremaid küsimusi, mida iseendalt küsida, on: mida ma juhina sooviksin, et inimesed minust räägiksid, kui ma olen ruumist lahkunud?” – Olesija Saue ja Evelin Org

Kuulake ikka ... 

Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  08. veebr, 2020  2

Tiina Ristimets: päriselt edukas saad olla ainult siis, kui teed asju, mis haakuvad sinu olemusega

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on uskumatult hea enese- ja elutunnetusega kirjastuse Pilgrim omanik Tiina Ristimets. Räägime Tiinaga tema teekonnast ja olemisest loovettevõtjana. Mind kõnetas väga, kuidas Tiina on suutnud leida tasakaalu nii suhtes iseendaga, eneseteostuses kirjastuse näol kui ka oma elu kutses raamatute kaudu oluliste väärtuste jagamisel ühiskonnaga.

“Mul on tõesti olnud õnn ja privileeg tegeleda nende asjadega, mis sobivad minu hobidega, mis sobivad minu isiksusega, minu hingega, minu olemusega. Mul on see teekond rullunud lahti üsa loomulikult. Kui ma sain kolmekümneseks, siis mulle tundus, et ma tahaksin tegeleda millegagi, milles oleks vast natuke rohkem sisu, ja kujundada väärtusi, mis inimestele korda lähevad. Ma olen loovettevõtja, kes teeb täpselt selliseid asju nagu ta õigeks peab, sellises mahus nagu ta õigeks peab ja toimetan selliste teemadega nagu ta õigeks peab. See on olnud tohutult mõnus ja äge teekond, mis sobib imehästi minuga. Ma tunnen, et see on mingi sügavam tähenduslik ja olemuslik kutse. Kui üldse mõelda selle sõnapaari peale ‘elu kutse’, siis sellel on nii mitmetahuline tähendus, kus inimene teeb midagi, mis on temaga nii läbi põimunud ja loomulik. Kui sellel teel niimoodi käia, siis sul ei teki kordagi sellist mõtet, et sa käid tööl, aga ometigi lood sa väga olulisi maailmu, oled väga oluliseks inspiratsiooniks või eeskujuks teistele. Ja selle taga on just see, et sa järgid oma südame kutset, oma olemust, oma väärtusi ja jagad seda siis ka maailmale õiglasel viisil. Minu jaoks on oluline anda endale piisavalt vaba aega ja vaba ruumi, tehes neid asju, mis mulle sobivad ja suheldes nende inimestega, kes minuga sobivad. Ainult sellelt pinnalt saavad tekkida need ideed, mida ma siis koos kaaslastega pean oluliseks ellu viia. Selles on tasakaal, loovus, vabadus. Mulle tundub, et selles kontekstis on inimese kõige tähtsam ülesanne elus õppida ennast tundma põhjalikult, aktsepteerida oma võlusid ja valusid, sealjuures iseennast hästi koheldes. Minu tee on olnud seotud sellega, et ma olen hoidnud ennast vabana, et sõna ’pean’ on muutunud ‘ma tahan’ vormi. Ja ma olen veendunud, et päriselt edukas saad sa olla ainult siis, kui sa teed seda, mis sulle päriselt väga meeldib. Ma siiralt usun seda, olenemata valdkonnast, millega tegu on. Kui see tegevus ikka paneb sul silma särama ja hinge helisema, siis on suur tõenäosus, et sa päriselt oled ka edukas.” – Tiina Ristimets

Kuulake ikka ...

Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  01. veebr, 2020  2

Urmas Kaarlep: juhina küsi endalt, millised uskumused takistavad mul saavutada paremaid tulemusi?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 21 aastat rahvusvahelises audiitor ja konsultatsioonifirmas PricewaterhouseCoopers tippjuhina töötanud Urmas Kaarlep. Täna toimetab Urmas EBSis õppejõuna. Samuti on ta paari ettevõtte nõukogu auditikomitee liige (Tallinna Sadam, Nasdaq CSD). Lisaks on Urmas diplomeeritud executive coach ja tänapäevase juhtimise nõustaja. Põrgatasime Urmasega mõtteid juhtimisest ja juhiks olemisest.

“Juhtidena oleks hea, kui me saaksime aru sellest, et me usume erinevaid asju, me näeme seda maailma erinevalt – kui mitte isegi öelda piiratult. Ehk osa sellest, mismoodi me maailma näeme, võib olla illusioon. Mis tähendab seda, et iga päeva tuleks avatud silmadega otsida, milline osa minu reaalsusest siis on illusoorne. Näiteks siia juurde seda olukorda illustreerimaks oleks ehk see, et kui 2-aastasele lapsele näidata palli, mis on ühelt poolt punane ja teiselt poolt roheline ning seejärel asetada see pall lapse ja täiskasvanu vahele ja küsida, mis värvi pall on lapse poole pealt, siis laps vastab, et pall on punane. Kui nüüd küsida, et mis värvi on pall täiskasvanu poole pealt, siis laps vastab ikka, et pall on punane. Lapse maailm on sellel hetkel piiratud ja ta ei ’näe’ veel seda rohelist poolt. Loomulikult mõni aeg hiljem suudab ta näha seda rohelist poolt ka. Niisamuti tuli mõni aeg tagasi minu poole üks tudeng, kes uuris, et kuidas teha juhtkonnale selgeks, et inimeste tunded, emotsioonid ja töö mõtestatus on ka olulised? Minu vastus oli, et see on väga raske. Kui juhtkond on ise selles arengufaasis, kus ta näebki, et pall on ainult punane, siis isegi öeldes neile, et pall on tegelikult teiselt pool roheline, ei pruugi juhtkond seda osata näha. Minu soov on, et me juhtidena aeg-ajalt ikkagi küsiksime endalt, et kas pall on üleni punane? Aga äkki on pall teiselt poolt ikkagi roheline? Ettevõtted, kes on läinud seda teed, et nad on hakanud üha rohkem usaldama oma töötajaid, pakkuma neile suuremat autonoomiat oma töö teostamisel, hakanud aktsepteerima töötajate inimlikku poolt ning nende tundeid ja emotsioone, on saavutanud väga unikaalseid tulemusi.” – Urmas Kaarlep

Kuulake ikka ...

Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  25. jaan, 2020  2

Egon Veermäe: minu väljakutse juhina on ehitada organisatsioon üles positiivse peale

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on sotsiaalkindlustusameti (SKA) juht Egon Veermäe. Kui viimased kolm ja pool aastat on Egon juhtinud SKAd, siis enne seda töötas Egon viisteist aastat maksu- ja tolliametis. Egoniga räägime, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks.

“Olen ise õppinud mõnelt inimeselt oskust näha kõiges pigem seda positiivset ja selle peale oma tegevus üles ehitada. See on jube tähtis. Aga mis tegelikult juhtide laual kogu aeg on? See mure, see mure, see mure. Ja et sa sellises situatsioonis ei kaota optimismi ja positiivsust – see on oluline. Ma ennast taban aina rohkem sellelt mõttelt. Hästi oluline, ja ka intellektuaalselt väljakutsuv, on just see, kuidas püüda oma organisatsioon üles ehitada positiivse peale. Mõni on siin maininud, et see on selline pehmete väärtustega töö; mina nii ei arva. Minu jaoks on need nö tugevad väärtused ja see on just tugevustega töö. Ma usun, et see määrab olemuslikult hästi palju, kui sa püüad mõelda eelkõige nö positiivses programmis. Jällegi, see ei tähenda muidugi seda, et sul ei ole adekvaatset pilti sellest, kui midagi päriselt ei toimi; ikka on negatiivseid momente. Kuid kuidas hoida vaatamata sellele oma peafookus pigem positiivsel ja ehitada oma toimimisviis sellele üles – vot see on äge väljakutse. See häälestab organisatsiooni õigesse võtmesse. Kui ikkagi inimesed tulevad rõõmuga tööle ja tahavad mõnuga panustada organisatsiooni edusse, siis see on hindamatu väärtus.” – Egon Veermäe

Kuulake ikka ...


Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  18. jaan, 2020  2

Anni Kuusik: treenitud meel aitab leida rahu rahutuses

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kliiniline psühholoog, teadveloleku ja heasoovlikkuse praktikate õpetaja Anni Kuusik. Igapäevaselt praktiseerib Anni kognitiivset käitumisteraapiat, skeemiteraapiat ja mindfulness ehk teadveloleku ning kaastunde praktikaid. Eraldi väärib mainimist, et ta on läbinud “Mindfulness in Workplace” õppeprogrammi Oxfordi Ülikooli Mindfulness Keskuses ning viib läbi ka vastavaid töötubasid meeskondadele ja juhtidele organisatsioonides. Ma tahtsin Annilt uurida, mida on meil õppida teadveloleku praktikatest, et toime tulla tavaelu ärevuse ja stressiga, kõikvõimalike häirivate ja segavate mõtetega ning ebamugavate emotsioonidega. Tahtsin paremini mõista, kuidas töötab meie meel, mis paneb meid kannatama ja kuidas olla õnnelikum sõltumata sellest, mis meie ümber juhtub.

“Raamatu ‘Meele aeg’ autorid Michael Chaskalson ja Megan Reitz ütlevad uuringutele põhinedes, et on kolm olulist aspekti, mida teadveloleku praktikad aitavad arendada. Kõigepealt kasvab uudishimu ja võime olla teadlikult uudishimulikum iga oma kogemuse suhtes. Ühelt poolt on see selline sisemine avatuse ja eelarvamustevaba seisund, kuid teisalt on see seotud ka konkreetsete tegevustega: olen vastuvõtlikum, küsin rohekm küsimusi ja kuulan aktiivselt. Teine aspekt kõlab paremini inglise keeles kui eeesti keeles – 'allowing', eesti keelde võiks selle tõlkida kui 'lubamine', mille sisu on see, et ma suudan aktsepteerida olukordi nii nagu nad parasjagu päriselt elus on. See tähendab, et ma vähendan oma võimalikku sisemist vastupanu tegelikkusele ning luban endal tunnistada, et asjalood on nüüd nii ega hakka vaidlema reaalsusega või moonutama tegelikkust. Vastandina võitlemisele, eitamisele ja vastupanule kuulub kõige selle juurde ka soojus, hoolivus ja heasoovlikus kõige olemasoleva suhtes, sest just selline suhtumine rahustab meie närvisüsteemi. Ja kolmas aspekt on siis võime olla rohkem teadlik sellest, mida ma kogen. See on võimekus vaadelda oma olemasolevat kogemust kõrvalseisja pilgu läbi või nö piltlikult öeldes rõdult. Ma vaatlen oma kogemust samal ajal kui ma seda ise kogen. Meil on võime teadvustada, et mul on parasjagu praegu need mõtted kohal, mul on need tunded kohal ja minu keha reageerib sellele kõigele hetkel just nii. Siin on nüüd vaja selgelt tunnetada, et millal ma nö vajun selle kogemuse sisse ja olen seal sellega kokku sulandunud ning millal ma olen hetkedes, kus ma nö eemaldun oma mõtetest ja mul tekib selline rõdult vaatamise perspektiiv. Kui me lõviosa elust toimetame hajevil meelega, siis see kõrvaltvaataja positsioon annab võimaluse meile endas rohkem selgust luua ja teadlikult rohkem rahu rahutusse tuua.” – Anni Kuusik

Kuulake ikka …

Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  11. jaan, 2020  2

Anu Realo: juhina vastutad kõikide inimeste heaolu eest, kes sinu heaks töötavad

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Warwicki Ülikooli professor Anu Realo, kes kuulus aastaid maailma ühe protsendi tsiteeritumate psühholoogiateadlaste hulka. Anu on olnud pikka aega seotud Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnaga, sellest viimased viis aastat isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professorina. Nüüd aga toimetab ta Warwicki ülikoolis Suurbritannias. 2019. aastast on Anu ka Eesti Teaduste Akadeemia liige. Tema teadustöö pagas on aukartustäratav: ta on avaldanud üle 150 teadustöö rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ja toimetanud koos kolleegidega mitu eestikeelset raamatut. Märkimisväärne on fakt, et 2016. aastal pälvis ta Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Anu peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, väärtused, sotsiaalne kapital ja subjektiivne heaolu. Mina tahtsin ühelt poolt Anuga vestelda väärtustest ja kultuurist laiemalt ning kuidas see kõik juhtimiskvaliteediga seostub. Teisalt tahtsin ka puudutada isiksuse temaatika, viit peamist isiksuse seadumust – neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust –, et mõista paremini, kuidas võiksid need juhi edukust mõjutada. Tõesti oli põnev.

“Sageli tuleb juhi rolli täita ka inimestel, kes oma isiksuse omaduste poolest sellesse rolli nii hästi ei sobitu. Isegi, kui me suudaks defineerida ideaalse juhi isiksuse profiili – millele ei ole ühest vastust –, siis paratamatult nö satub juhi rolli ka inimesi, kellel kõik isiksuslikud omadused juhitöö edukust ei toeta. Seetõttu tuleks juhil aru saada, kes ma olen – millised on minu tugevused ja millised mu nõrkused. Ja võtta see vastutus, et minust sõltub mitte ainult minu enda vaid ka kõikide selles organisatsioonis töötavate inimeste heaolu. Et oluline ei ole ainult see majanduslik tulem, või mis iganes viisil siis selle organisatsiooni edukust mõõdetakse, vaid et sa juhina vastutad nende inimeste heaolu eest, kes sinu heaks igapäevaselt töötavad. Ma tahaks, et juhid saaksid aru selle vastutuse tõsidusest, selle sõna kõige paremas tähenduses. See, kuidas juhid käituvad, milliseid väärtusi nad oma tegevuses järgivad ja kuidas nad seda organisatsiooni juhivad – sellel kõigel on kohutavalt suur mõju sealsete töötajate laiemale heaolule. Olenemata sellest, millised on konkreetse juhi isiksuslikud seadumused, sest nendega me kõik sünnime ja neid bioloogilisi tendentse märkimisväärselt muuta ei saa, peaks iga juht ikkagi aru saama, et tema vastutab lisaks ettevõtte tulemustele ka oma töötajate heaolu eest. See tähendab, et kui sa juba liidriks oled saanud, siis tuleb võtta ka vastutus iseenda pideva arengu eest juhina. See nõuab ausat enesereflektsiooni, sisekaemust, sisevaatlust, et arendada endas just neid omadusi, kus see naturaalne pool ei ole võib-olla nii tugev ja mahendada neid omadusi, mis looduse poolt on ehk saanud liiga palju peale keeratud.” – Anu Realo

Kuulake ikka ...

Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  04. jaan, 2020  2

Kristjan Rotenberg: paremaks juhiks kasvamisel tegelesin lõviosas enesekohaste tehnikatega

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Kristjan Rotenberg, mees, kes kogu oma karjääri tootmis- ja tööstusvaldkonnas juhtimiskvaliteedi eest hea seisnud. Veel kuni pool aastat tagasi toimetas Kristjan Harju Elekter Elektrotehnika tehasejuhi ametikohal, nüüd aga jätkab koolitaja-konsultandi rollis keskendudes teiste ettevõtete ja juhtide toetamisele. Tema võtmeteemadeks on ühelt poolt tootmisprotsesside arendamine ja timmimine ning teisalt enesejuhtimine, sh ka vaimse vastupidavuse temaatika. Sellest viimasest ka meil podcastis peamiselt juttu tuleb. Peale mitut aastat enesejuhtimise tehnikate avastamist, õppimist ja järjepidevat praktiseerimist on Kristjan teinud läbi päris märkimisväärse muutuse. Usun, et see vestlus on heaks enesereflektsiooni allikaks meile kõigile aidates kaasa uue aasta paremaks loomisel.

“Pean tunnistama, et alguses ma ei saanud aru, miks nii suur osa juhtimistemaatikast käsitleb enesejuhtimist. Juhtimine justkui tähendab ju teiste inimeste mõjutamist, kuid paremaks juhiks kasvamisel tegelesin ma lõviosas hoopis enesekohaste tehnikatega. Selgus saabus minu jaoks sel hetkel, kui ma suutsin oma sõnadega defineerida emotsionaalse intelligentsuse kontseptsiooni. Ja selle sisu seisnes siis selles, et ma saan hakata teisi hästi juhtima alles siis, kui ma oskan kõigepealt ise ennast hästi juhtida. Lähtekoht on see, et ma ei saa juhtida midagi, mida ma ise selgelt ei tea või ei tunneta. Ehk et kõige eeldus on see, et ma saan iseendast inimesena paremini aru ja suudan seeläbi ka oma emotsioone ning mõtteid paremini juhtida. Ma mõistan, mis mind erinevates situatsioonides käivitab või liigutab ning ma suudan selle kõigega adekvaatsemalt toime tulla. Ja kui ma juba iseennast paremini juhin ja suudan mõjutada, siis tõenäoliselt suudan ma ka teistest paremini aru saada ja neid mõjutada; psühholoogilised ja emotsionaalsed protsessid toimivad inimestel ikkagi sarnaselt. Ehk selle mudeli alusel algab heaks juhiks kasvamine sellest, et ma kõigepealt õpin ennast paremini tundma ja juhtima ning alles siis saan ise teiste juhtimises olla väga hea.” – Kristjan Rotenberg

Kuulake ikka ...

Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  28. dets, 2019

Kolm aastat ja 170 episoodi: inimestele lähevad korda siirad, isiklikud ja õpetlikud lood päriselust

Aasta lõpus on vast paslik teha asju natuke teistmoodi. Seekordne episood seda on. Kärt Kinnas (Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht) kutsus mind rahvale rääkima sellest, mida tähendab podcastimine. Nii istusimegi koos Kärdiga korraks maha, et tema saaks küsida ja mina oma kolme-aastase podcastide tegemise kogemuse (st ca 170 vestluse) pealt välja tuua need terad, mis ehk inspireeriksid ja aitaksid kellelgi teist ka oma podcast püsti panna. Ma väga julgustan inimesi podcastima, see on super meetod, kuidas mingit endale südamelähedast teemat paremini lahti mõtestada ja sellest hoopis sügavamal tasemel aru saada.

“Kui ma kutsun inimesi oma podcasti, siis ei ole harv juhus, kui inimene vastab, et mul ei ole mitte millestki rääkida; inimesed ütlevad, et mul ei ole mitte midagi uut sulle öelda. Ja siis ma püüan neile selgitada, et ma ei tahagi midagi uut, ei peagi midagi uut olema, ma tahan sinu lugu kuulda – kuidas sina said juhiks, mis on sinu kujunemislugu, kuidas sina oled jõudnud oma juhtimiskäekirja ja -stiilini? Ja see ei ole mitte kellegi teise lugu, seda lugu ei ole mitte kellelgi teisel, see on unikaalne. Oluline on mõista, et selles loos ei pea olema mingeid ennenägematuid tarkuseteri või kuldmune, vaid minu soov on sind nii isiksuse kui ka juhina tundma õppida. Ehk et inimesed kardavad, et nad peavad hakkama mingeid tohutuid enneolematuid Nobeli preemia väärilisi ideid välja käima – no ei pea. Ja ma arvan, et podcasti edukuse üks peamisi kriteeriume ei ole mitte väljaöeldud tarkuste hulk, vaid hoopis see, kas see vestlus puudutab kuskil sügavamal tasandil konkreetse vestluskaaslase siiraid, isiklikke ja õpetlikke lugusid tema enda päriselust. Ja uskuge mind, kui sa podcasti vedajana oled päriselt huvitatud sellest käsitletavast teemast ja oma vestluskaaslasest, siis seda on tunda nii vestluse sisu, sügavuse kui ka energia poolest.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka ...


Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  21. dets, 2019  2

Jana Koppel: hulljulged ja elumuutvad otsused nõuavad brutaalset ausust iseenda vastu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on naine ja juht Jana Koppel, kes oli pikaaegne reklaamiagentuuri DDB Eesti juht ja suuromanik. Pärast üle 20-aastast karjääri reklaamiäris, müüs Jana eelmisel aastal DDB osaluse ning sai võimaluse nõukogu liikmena kogeda juhtimist mehitamata sõidukeid tootvas ägedas ettevõttes Milrem Robotics, mis on kanda kinnitanud kaitse- ja päästetööstuses. Istusime Janaga maha ja rääkisime tema karjäärist juhina ning jutt läks sügavuti teemadesse, mis puudutavad suurte ja elumuutvate otsuste tegemist nii töös kui ka elus laiemalt.

“Kui ma selle otsuse tegin, et ma tahan oma elus veel muid asju kogeda kui turundus, siis tuleb tunnistada, et see otsus oli hästi hirmutav, sest sa teadlikult keerad selja sellele osale oma elust, mida sa aastakümneid teinud oled ja ka kõige paremini teha oskad. Minu jaoks oli see brutaalne ausus iseenda vastu. See tähendas seinast pistiku välja tõmbamist, egoistlikult ausat peeglisse vaatamist ning tõdemist, et ühtepidi ei ole sul siit enam midagi võtta ja teistpidi ei ole ka enam midagi anda. Mul oli reaalselt vaja korraks aeg maha võtta, sest see elutempo, kus sa 365 päeval 24 tundi lakkamatult oravrattas toimetad, ei olnud tegelikult okei. Ma hakkasin küsima iseendalt – kus sa omadega ise oled ja mida sa edasi tegelikult teha tahad? Ja kui peeglist vaatab vastusena vastu selgus, et ma ei taha enam seda teha, mida ma olen 15 aastat järjest teinud, siis on tark panna ’stop’. Kui sa ikkagi ühel hetkel tunned, et sa selle elutempo juures ei ole enam see inimene, kes sa tegelikult oled, siis tuleb midagi ette võtta. Stop, puhka, rahune. Tunne jälle elust ja värvidest rõõmu. Õpi uuesti raamatuid lugema nii, et sa päriselt ka süvened, mitte ei keera lihtsalt lehte. See on oluline. Otsus oli muidugi hulljulge, kuid täna võin öelda, et need muutused ja ägedad väljakutsed, mis selle otsuse tulemusel minu ellu saabusid, on olnud väga tervitatavad. Ja see kinnitas ka seda, et tegelikult ei ole maailmas ainult ühte kindlat valdkonda, millega ma võin edukalt toimetada; neid on teisigi. Võiks öelda nii, et me näeme ja kogeme oma eluaastate jooksul erinevaid nö puzzle tükke, mida saab hiljem teistes elu kontekstides edukalt pildiks uuesti kokku paigutada.” – Jana Koppel

Kuulake ikka ... 


Loe lisaks

Arhiiv