Veiko Valkiainen • 19. apr, 2019

Triin Noorkõiv: inimeste arengu toetamine on võtmetähendusega nii koolis kui ka tööl

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kirglik haridusmaailma parandaja Triin Noorkõiv. Ta on muuhulgas seotud selliste haridusvaldkonda toetavate programmidega nagu “Noored kooli”, “Tagasi kooli” ja “Alustavat õpetajat toetav kool”. Vähetähtis ei ole ka fakt, et president on Triinu tunnustanud Valgetähe V klassi teenetemärgiga hariduselu edendamise eest. Mind paelus see tugev kirg ja pühendumine, mida Triin koos oma mõttekaaslastega endas edasi kannab. Triinuga räägimegi haridusest, selle olulisusest ja arendamisest ning mis on olnud need kõige olulisemad õppetunnid, mida ta ise selle valdkonna edendaja ja eestvedajana nende aastate jooksul on õppinud ning kõrva taha pannud. Lõppude lõpuks tundub mulle, et ka ettevõtted on õppivad organisatsioonid ja juhtimine on paljuski soodsaima õpikeskkonna loomine.

“Üks küsimus, mis teeb hariduse valdkonna minu jaoks väga tähtsaks, on õigluse ja ebaõigluse küsimus. Haridus on selline koht, kus ebaõiglus on lihtsalt ... väga ebaõiglane. Siin saavad inimesed oma kõige haavatavamas eas esimese tagasiside, mida neist arvatakse, kas neis nähakse potentsiaali, kas kogetakse julgustamist, võite, mis tulenevad pingutamisest, kas saadakse eduelamusi jne. – see kõik on nii määrava tähendusega inimese arengus. Seetõttu mind väga puudutab hariduse teema. Näiteks millised õpetajad meile teele satuvad – kas see on loteriipilet või süsteemne pingutus, et iga noor hing saaks hea kogemuse, toe ja inspiratsiooni edasiseks eluks. See määrab meie eludes niivõrd palju. Ja seetõttu on meie ülesanne seista selle eest, et koolikogemus oleks kvaliteetne ja et noortel oleks parimad võimalused õnnelikuks eluks. Eksimused siin on tohutult kalli hinnaga. Seesama mudel laias laastus jätkub ka ju tööelus. Tööaeg võiks olla inimeste jaoks tähenduslik ning juhtidel on oluline roll oma inimeste arengu toetajana.” – Triin Noorkõiv

Kuulake ikka ...
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 13. apr, 2019

Vaiko Hansson: empaatia on üks juhi olulisemaid omadusi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Vaiko Hansson, kelle missiooniks on inspireerida organisatsioone leidmaks sügavam mõte oma eksistentsile ja pakkuda rohkem väärtust inimestele nende ümber. Ta on üle kümne aasta olnud erinevate meeskondade ja ettevõtete kultuuride arengu juures. Kogemus scrum kogukonna eestvedajana Skype’is ja mentorina Proeksperdis viis ta mõistmiseni, et iga muutus saab alguse mõtteviisi muutusest. Nüüd on ta pühendunud tööriistade ja töötubade loomisele ning avalikule kõnelemisele, et aidata inimestel oma reaalsuses suurim võimalik hüpe teha. Vaikoga räägimegi, kuidas anda või leida oma tegevusele sügavam tähendus ning miks on just empaatia üks juhi olulisemaid tööriistu sellel teel.

“Kui enamus ettevõtteid tunneb oma klienti üpris hästi ja oskab suhteliselt selgelt välja tuua, millist väärtust nad oma toodete ja teenustega klientidele pakuvad, siis taustal seda äri draiviv jõud on tihtipeale ikkagi see profiit. Kui küsida, et miks sa seda teed, siis vastusest kumab läbi, et soov on ehitada süsteem, mis looks varalise jõukuse. Jah, seda tehakse läbi selle, et õpitakse klienti ja tema vajadusi tundma, kuid sügavam liikumapanev jõud on jätkuvalt raha. Aga nüüd see järgmine aste, mida ma näen, et maailmal palju rohkem vaja oleks, on see, et sa päriselt teedki seda sellepärast, et sa siiralt hoolid nendest inimestest. Ja sa soovid nende reaalsust, nende elu ja nende maailma paremaks muuta. Aastatega on see teema mulle järjest olulisemaks muutunud. Minu nö missioon on juba pikka aega olnud toetada selliseid ettevõtteid, kes on valmis tegelema oma tegevuse mõtestatuse ja sügavama tähendusrikkusega, mitte lihtsalt toimetama selleks, et ajada kasumit taga. Ma olen aru saanud, et on üks ülioluline omadus, mida on vaja selleks, et sellel teel sügavamale minna – see on empaatia. Ja empaatia all siin ma ei pea silmas lihtsalt, et sa mõistad teist inimest või isegi mitte seda, et sa reaalselt suudad tunda neid tundeid, mida teine inimene mingis situatsioonis tunneb, vaid lisaks mõistmisele ja emotsionaalsele seotusele on ülioluline ka siiras soov aidata neid inimesi selles konkreetses teemas. See läheb sulle niivõrd korda, et sa tahad selle nimel ka midagi ette võtta. Sa mõistad teda, sa hoolid temast ja sa tahad päriselt teda aidata. Kui sellelt tasemelt hakata organisatsiooni juhtima ning teenuseid ja tooteid looma, siis see, mis sealt välja tuleb, on hoopis teine tera.” – Vaiko Hansson

Kuulake ikka ...
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 06. apr, 2019

Yrjö Ojasaar: grit is the number one character trait to lead a successful start-up venture

My guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is an investment partner (Change Ventures) Yrjö Ojasaar who has been active in the start-up investment scene already for a decade. He consults technology ventures by finding leadership, advisors and financing for startup technology companies. Yrjö has advised with venture capital fundraising and negotiated many successful investments, including for companies like Fortumo, Pipedrive, Tahe Outdoors and others. He is also a coach and a mentor at various international accelerators and incubators, including European Innovation Academy (FRA), Startup Wiseguys (EST), Estonian Development Fund (EST). Yrjö sits on advisory and supervisory boards of several organisations, i.e. at the Prototron Fund. He is often lecturing at the universities on topics involving entrepreneurship, strategic growth strategies, financing, etc. It was very interesting to exchange ideas with Yrjö about the grit, execution, vision, leadership, failure and many other topics related to start-up success.

“There is a book by Angela Duckworth called 'Grit: The Power of Passion and Perseverance'. And I believe that more than any other specific character trait, having and applying grit and being gritty as it is described by Angela is probably the best indicator that the start-up founder or CEO or team member has what it takes to lead a successful venture. Obviously start-ups are a risky business, most fail, in fact significantly more than half aren’t going to be around. But being gritty, pushing through the difficulties, rolling with the punches that the real world throws at you and still sticking to your vision that is something that is a great attribute or skill to have. So grit is number one trait. In this start-up world everything is changing all the time, you have a lot of unknowns, there is so much experimenting going on all the time that if you don’t have that grittiness in you, you will not be able to match the task. There will be just too much going on and the person will be overwhelmed with putting out fires instead of constantly focusing on driving the project forward. Having a clear vision is important but being gritty in pushing the vision from just a mental imagery into real world accomplishments – that is where the grit comes in. You can have all the vision in the world, but if you don’t persevere, if you don’t work hard at it, if you don’t make others believe in it and follow you then it is not going to be enough. And in order to assess the founder’s grittiness you need to look at their previous accomplishments. That is really the bottom line. Ideally they are a serial entrepreneur, their last venture ended up a huge success and they had a massive exit! Chances are, though, that you will not come across that ideal too often. Even if you don’t have that kind of success or resume, it is significant to look at what else have they done in their life. If it is not in the business, maybe it is in the sports, army or in their intellectual pursuits. Do they have a background in team sports and winning there? Maybe they were into debate competitions in college and successful in that? I am looking for accomplishments regardless of the area, things that will demonstrate that the person has carried a difficult task to its successful end. Track record of finishing things, carrying through and rising to the top, in whatever field, can substitute for some big financial or business success. These are life-skills and abilities that most likely will transfer from their sports, military or scientific career into their business venture as well.” – Yrjö Ojasaar

Enjoy!
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 31. märts, 2019

Kaidi Peets: reeglina pole juhtidel vaja juurde tarkust, vaid selgust iseendas ja mõtteviisi muutust

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on superviisor, coach ja koolitaja Kaidi Peets. Räägime Kaidiga coachingust nii ühe kui ka teise külje pealt. Kui Kaidi ise ütleb, et igast inimestevahelisest kontaktist võiksid jääda maha õnnelikumad inimesed, et iga kontakti järel võiksime tunda, et oleme sellest kokkupuutest kasvanud ja uut jõudu saanud, siis mina tundsin küll pärast meie vestlust, et mina sain meie kohtumisest hea inspiratsiooni- ja energialaksu. Aitäh :)

“Mulle meeldib metafoor, mille ma kunagi ühelt Harvardi Ülikooli kursuselt ‘Immunity to Change’ kaasa võtsin. Me mõnikord seame endale mingid uued eesmärgid ja vajutame sellega nagu gaasipedaali – öeldes sellega endale selgelt, et nüüd on muutust vaja, et me tahame areneda ja me soovime teatud teemadega edasi liikuda. Kuid paradoksaalselt samal ajal vajutame teise jalaga pidurit ning me ei vii seda oodatud muudatust ellu. Me leiame mustmiljon erinevat ettekäänet või vabandust, miks me sellega ikkagi ei saa tegeleda. Nii nagu need uusaastalubadused, et hakkan uuest aastast trennis käima näiteks. Ma tean, et mu keha vajab seda ja see teeb mulle ainult head, kuid siis teiselt poolt avastan ikka ja jälle mitmeid erinevaid põhjusi, miks ma trenni mindud ei saa. On see siis raha küsimus või aja küsimus või midagi muud, vahet pole, meie plaanid ei saa teostatud. Miks me siis hakkame iseendale vastu töötama? See on minu arvates nii huvitav küsimus. Sellesamaga me üpris palju coachingus tegelemegi. Kus kohas asub see konks, mis hoiab meid kinni? Näiteks, miks ma juhina ei delegeeri piisavalt või miks ma kipun teatud otsustega venitama, kuigi selleks nagu otseselt põhjust ju pole või miks ma ei pane teatud olulisi kuid ebamugavaid teemasid lauale? Miks ma nii käitun ja lasen sellel ahvil oma kukil edasi elada? Mis pidur mul peal on?” – Kaidi Peets

Kuulake ikka …
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 24. märts, 2019

Kaspar Kruup: juhid, tööelamust on võimalik kujundada!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töödisaini labori Vivic kaasasutaja ja koolitaja-konsultant Kaspar Kruup. Põrgatame Kaspariga mõtteid sellest, kuidas juhtimise kaudu muuta töö nauditavamaks, ja ehk seeläbi ka tulemuslikumaks.

“Jah, töö peaks olema iseenesest äge. Ja kõik need nn töötajate kompensatsioonisüsteemid ja motivatsiooniskeemid ongi – nii nagu ka termin ütleb – kompenseerimine. Meil on selle kohta tavaks öelda, et ‘palun vabandust, et sul nii nõme töö on, siin on sulle kompensatsioonipakett leevenduseks! Anname sulle spordiklubi toetuse, anname sulle salatiteisipäevad, pinksilaua paneme kontorisse – anna meile ainult andeks, et su töö ise on nii nõme. Las me suhkrustame selle üle kõige muuga, mis ei puutu üldse sellesse, mida sa päevast päeva teed, aga palun anna meile andeks, et me ei suuda välja mõelda, kuidas seda asja teha ägedaks.’ Ja töödisaini point tulebki siin sisse, et äkki töö on ikkagi asi, mida on võimalik teha paremaks, meeldivamaks, põnevamaks, väljakutseid pakkuvamaks, vooseisundeid tekitavamaks – mida iganes! Kui sa tõesti oskad sellele tähelepanu pöörata ja tööd vastavalt ka disainida. Aga väga paljud juhid kahjuks seda ei märka ega oska ka töökogemust disainida.” – Kaspar Kruup

Kuulake ikka ...
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 16. märts, 2019

Max Schupbach: authentic leadership makes the difference between winning and succeeding

My guests in this special episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” are Dr. Ellen and Dr. Max Schupbach. Ellen and Max are internationally acclaimed coaches and facilitators working with various leaders, among others also with Fortune 100 leaders. They are co-founders of the Deep Democracy Institute; a think tank, training institute, consulting group and publishing venture. We met in a public place in Bangkok to talk about the subject of authentic leadership and the upcoming seminar on the same topic they are going to facilitate in Tallinn this April. I wanted to explore with Ellen and Max what does it mean to be an authentic leader and how does one start discovering their so-called true north? How do you start this journey of becoming an authentic leader?

“You can argue that if you do things that are close to your deeper core and you are in tune with your deeper purpose why you are on this planet, then even if the outer success is not necessarily happening, it still allows you to go on with your passion and feel that your life is meaningful. On the other hand, you can see artist or businessmen who actually make it to the top, yet they might sometimes become depressed or even suicidal. This is because the way they have operated must feel not quite as fulfilling as we usually think of the success. Now, if you pursue things that do feel right and you have a good sense about them inside, then stick to them and try to learn as much as you can during the journey. It might be tough to stay on course, especially if there are challenges; that is why many of the leaders whom I coach use some kind of an inner work practice that allows them to stay centered. They meditate, they do yoga, or there is a religious practice that they follow etc. But they all take time out to relate to their core or self. It gives them reassurance that I am doing this because this is who I really am.” – Max Schupbach

Listen and enjoy!

PS! I apologize for the audio quality and the background noise. The content is worth it though :)
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 09. märts, 2019

Piret Jeedas: hea juhtimine on väga suur töö iseendaga

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kaasamispraktik Piret Jeedas. Ta on hariduselt andragoog, keda paelub erinevate arendus- ja loovprotsesside kavandamine. MTÜs Ruumiloojad tegutsedes on ta pühendunud kaasava juhtimise edendamisele nii Eestis kui ka kaugemal. Piretiga põrgatame mõtteid sellest, kuidas juhtimispraktika võiks välja näha läbi kaasava juhtimise vaatenurga. Märksõnad, mis mulle kõlama jäid olid: usaldus, uudishimu, märkamine ja kuulamine. Huvitav oli täheldada, et me alustasime juttu kaasavast juhtimisest, kuid üsna pea viis meid jutt hoopis pikemalt juhi iseenda arengu, kasvamise ja sisemise olemiseni laiemalt.

“Juhi mõiste ümber on hästi palju rolliootusi ja see on ka see miski, mis pahatihti tekitab identiteedikonflikte meis endis. Meil on justkui mingi arusaam, kes juht peab kõik olema ja siis, kui sa järsku avastad ennast selles rollis ja sa pead hakkama täitma neid ootusi, siis see võib tähendada pidevat võitlust rolliootuste ja iseenda sisemise olemuse vahel. Loomulikult oleme me mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast ja sealsetest ootustest, seda ma ei eita, aga ma arvan, et head juhid oskavad siiski kultiveerida endas oma olemusest lähtuvat sisemist praktikat. Et ma juhina, olenemata, mis toimub väljaspool, olen ikkagi väga kohal iseendas ja iseendaga. ‘Grounded’ on see hea ingliskeelne termin selle kohta. See tähendab iseendaga heas kontaktis olemist, selle oma sisemise olemisega, mis tegelikult paneb sind kui juhti teatud viisil tegutsema ja mõjutab sinu käitumist. Siia alla käivad sinu väärtused, põhimõtted, püüdlused, kirg – see kõik, mis moodustab sinu sisemise keskme. Seda sisu on vast isegi raske sõnadesse panna; ja et seda märgata ja kuulata, on vaja teha päris palju tööd iseendaga. Ma nimetaks seda enda sisemiseks praktikaks, mis sisuliselt tähendab iseenda kui juhi sisemise heaolu eest hoolitsemist. See on suutlikkus lülitada ennast välja kõigest, mis sellises igapäeva virr-varris meid oma tõelisest olemusest eemale kisub ja lülitada sisse võimekus olla kohal ning endaga head kontakti hoida. Täna on ka näha igasuguste vaimsete praktikate üha suurenevat populaarsust, mis kindlasti aitab sellele kaasa. On see siis mediteerimine või midagi muud; minu jaoks on kõige paremad just need hetked, kui ma lähen loodusesse, kõnnin ja olen ning tunnetan seda kohalolu, mis mind seal valdab. Mõni suudab ka luua sellise elu, kus ta näiteks mitu kuud on hoopis Eestist eemal iseenda eest hoolitsemas. Niiet see sisemine töö iseendaga on ikkagi ülioluline. Ma olen jõudnud selleni, et juhtimine on väga suur töö iseendaga. See võib olla igapäevaselt nö silmaga märkamata tegur, kuid kindlasti peegeldub võimsalt väljapoole juhtimispraktikates.” – Piret Jeedas

Kuulake ikka ...
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 02. märts, 2019

Sten Argos: probleemide väljatoomisest on ainuüksi vähe, vaja on ka lahendusi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Cleveroni müügi- ja teeninduse divisjoni juht Sten Argos. Sten on eelnevalt töötanud erinevates Eesti suurettevõtetes nagu Omniva, Eesti Energia, Starman, EMT, SEB ja omab seeläbi kuhjaga mitmekülgset juhtimiskogemust. Sten avab oma nägemust, mida ta juhtimise juures oluliseks peab, samuti räägime mõned isiklikud lood tema juhiks kujunemise teelt ning lisaks viskame sekka ka mõned juhtimise tarkuseterad, mida hea kõrva taha panna.

“Starmanis sain ma esimest korda ka päris nö juhi rolli, st siis inimeste juhi rolli. Eelnevalt olin ma küll protsesse juhtinud ja valdkonna eest vastutanud, kuid spetsialistist inimeste juhiks – sel ajal oli selle ametirolli nimi vist lausa teenindusdirektor – sain ma Peeter Kerni tiimis Starmanis. Ma mäletan nii hästi seda hetke, kui ma just algava juhina tahtsin muljet avaldada ja kaardistasin ära tohutu probleemide hunniku. Läksin siis Peetri juurde ja ütlesin, et näed selline olukord meil, et siin on nii palju asju jumala valesti; ise sealjuures olin nii rahul, et ma sain sellise suure tööga hakkama. Ta nentis selle peale lihtsalt, et ‘no jah – ja edasi?’ Rohkem ta ei öelnudki midagi. Mina siis selle peale, et ‘no vaata, millise suure töö ma ära tegin!’ Tema aga seevastu: ‘no jaa, aga lahendus?!’ Ja ma nii selgelt mäletan seda emotsiooni, kus mina võidurõõmsalt läksin esitlema oma suurepärast töövõitu, samas juht nentis seepeale, et tore küll, aga mis nüüd edasi? Sellest sain ma väga selge õppetunni, et mina uue juhina ei peaks lauale tooma mitte ainult probleemide rägastiku, vaid ka omapoolse nägemuse lahendustest. Ma tegin ainult pool tööd ära, raskem osa ju oli veel alles läbi mõtlemata. See on selline seik, mis mulle juhiks kujunemise teel on meelde jäänud. Probleemide väljatoomisest on ainuüksi vähe, vaja on ka lahendusi.” – Sten Argos

Kuulake ikka …
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 23. veebr, 2019

Merle Tambur: töökiusamine on peegeldus juhtimiskultuurist

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on lektor, koolitaja ja personaliuuringute teostaja Merle Tambur. Ta on mõned aastad tagasi lõpetanud Tartu Ülikooli doktorantuuri, kus tema doktoritöö teemaks oli “Töökiusamine Eesti organisatsioonides: levik ja põhjused”. Merle toetab juhte ning aitab meeskonnas luua positiivset ja usalduslikku töökultuuri; tema võtmeteemaks on töökiusamisega toimetulek ja selle ennetamine, samuti tööstress ja konfliktide lahendamine tööl. Merlega räägimegi, mis nähtus see töökiusamine siis on, millised on juhtimise ja töökiusamise ristumiskohad ning mis rolli juhid mängivad kogu selle teema käsitlemisel.

“Juhi puhul, kes ise käitub oma meeskonna suhtes agressiivselt, kiuslikult või vaenulikult, võime hakata otsima põhjendusi tema juhtimisstiilile tema isiksuse seadmuses, seda vahest kuni sinnamaani välja, et leiame temas sotsiopaadi tunnuseid. A la ta ongi selline! Kuid me ei tohiks sellega kindlasti neilt ära võtta vastutust, mis neil juhtidena meeskonna ees lasub. See on ikkagi juhtimisstiili ja võimu kuritarvitamise küsimus. Seda kõike saab ja peab juht endale teadvustama ning vajadusel tegema korrektuure oma käitumises. Kui sa oled juht, siis sinu mõju meeskonnale ja organisatsioonile laiemalt on väga suur ning seda on võimalik juhtimiskompetentside arendamise kaudu kindlasti suunata. Juhid peavad endal kogu aeg meeles hoidma, et nemad annavad oma käitumisega kõigile teistele tiimis eeskuju. Ja kui seal meeskonnas on midagi halvasti, siis ma ütleks, et esmalt tuleb juhil vaadata peeglisse. Kui on midagi hästi, siis tuleks vaadata meeskonna poole ja kui on midagi halvasti, siis pigem iseendale poole. Suhtumine võiks juhil just selline olla. Ja kui on tegemist näiteks sellise agressiivse juhtimisstiiliga, siis sellega annab juht ju eeskuju, kuidas meil siin asju aetakse. Ta võib-olla karjub inimeste peale – nö käsib-poob-laseb –, millega ta näitab, et probleeme lahendamegi siin sellisel agressiivsel moel. Juht peaks sellisel juhul oma juhtimisstiili ikka üle vaatama, kas ta on kuskil omadega läinud äärmustesse. Ja kas juht üldse ise oskab oma emotsioone juhtida, kuidas ta ise oma tunnetega toime tuleb? Just nimelt eelkõige siis negatiivsete tunnetega. Niiet kõige esimene soovitus on mul ikkagi, et juht vaataks alustuseks iseenda sisse. Juhid peavad ise oma mõju ülejäänud tiimile teadvustama ja vajadusel siis oma tegevuskäekirja ümber vaatama. Vastasel korral võivad nad sellest aru hakata saama alles valusate kogemuste kaudu.” – Merle Tambur

Kuulake ikka …
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 16. veebr, 2019

Rain Tunger: juhina teenindan oma meeskondi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on enesearengule pühendunud ettevõtja, muusik ning motivatsiooni ja külalislahkuse eest kõneleja Rain Tunger. Rain juhib Tallinna restoranide Rataskaevu 16, Väike Rataskaevu, Pegasus ja ÜLO teenindusmeeskondi, mis on muutunud kiiresti nii kohalike kui väliskülaliste suurteks lemmikuteks. Ühtlasi toimetab ta juba 12 aastat Raadio 2 saadet “Progressioon”, õpib omal käel kitarri, loob laule ning tegutseb ekstaatilise tantsu DJ-na. Rain räägib oma enesearengu teekonnast juhina ning selgitab oma juhtimispõhimõtteid.

“Juhi peamine viis väärtust pakkuda on läbi enda isikliku eeskuju, sealhulgas olles ise teenindaja rollis. Kui ma varem teenindasin otseselt oma külalisi, siis aeg ja roll on mind sundinud natukene rohkem tahaplaanile tõmbuma, kuna juhitavaid meeskondi tuli juurde. Ja nüüd ma mitte ei teeninda oma külalisi, vaid teenindan oma meeskondi. Tegelikkuses ma näengi, et ma teenindan hommikust õhtuni kõiki. Alustades hommikul iseendast ja oma kehast – venitused, hingamisharjutused, külm dušš, õige toit. Siis äratan oma lapsed üles ja tervitan neid. Annan neile tunde, et kõik on turvaline ja hea; et emme-issi armastavad neid. Kallistan oma abikaasat, teenindan teda öeldes, et ma armastan teda väga. Siis lähen tööle ja teenindan oma kollektiivi, aitan neil oma hommikuse rütmi käima saada. Ja nii edasi ja edasi. Niiet teenindamine kui selline on minu jaoks igapäevane elementaarne elu osa. Ja kui ma siis olen sellises teenindamise ‘flows’ – küsin iseenda käest, et mida ma siia ruumi toon? Kas ma toon iseenda näol oma lahendamata probleemid, iseenda paha tuju ja meeleolulised kõikumised, kas ma toon enda egost tulenevad käitumised, mis pigem võtavad teistelt ruumi ära; või ma kõigepealt kohanen olukorraga, vaatan, mis ja kes mind ümbritsevad ning kui ma siis ühel hetkel olen oma ümbritsevaga üheks muutunud, teen kõik selleks, et seda kaunistada. Kas ma saan öelda midagi ilusat, et kõigil hakkaks veelgi parem? Kas ma saan aidata teisi, soodustada keskkonda, parandada meeleolu ja meeskonna vaimu? Ehk ma püüan leida võimalusi, kuidas ma saan seda olemasolevat olukorda rikastada. Juhina soovisin varem kõiki protsesse lõpuni kontrollida, aga nüüd olen jõudnud sinna, kus mida vähem ma inimesi kontrollin, seda rohkem ma soodustan asjade voolamist, seda kergemalt ja pehmemalt ja paremini see kõik sujub. See nõuab juhilt iseendaga sellist sisemist dialoogi, et lubada ja usaldada sel kõigel juhtuda. Ja küsida, kas praegu on vaja üldse sekkuda või mitte? Teen täna kõvasti tööd selle kallal, et olla teadlik kõigepealt iseendast ja siis küsitleda enda rolli kohta, kas ma pean midagi tegema või ma võin jääda täiesti tasutajõuks? Selleni on mind viinud paljuski just enesearenguga tegelemine.” – Rain Tunger

Kuulake ikka ...
Loe lisaks