Veiko Valkiainen • 15. juuni, 2019

Siim Land: sooritusedukuse kasvatamist tuleb alustada une kvaliteedi parandamisest

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on biohäkker Siim Land. Siimu näol on tegemist igapäevaselt tervislikke eluviise praktiseeriva, end nii kehaliselt kui ka vaimselt arendava noore saare mehega. Ta tegeleb enesearengu kursuste välja töötamisega, veab podcast’i ja toimetab youtube’erina; samuti on tema sulest sündinud mitmed raamatud, mis kõik ühel või teisel moel käsitlevad seda, kuidas kõige paremini rakendada kogu meis peituvat inimpotentsiaali optimeerides oma keha, meele ja keskkonna koostoimivust erinevate teaduslike ja looduslike meetoditega. Siimuga räägime une, toitumise, liikumise ja stressi mõjust nii juhtide kui ka meie kõigi töövõimekusele ning kuidas luua nö parim versioon endast ‘häkkides’ oma vaimset ja füüsilist tervist.

“Uni on asi, mida enamus inimesi võtavad iseenesestmõistetavana ja tihtipeale on see just, mis meie elutempo ja –harjumuste juures kannatab kõige rohkem. Kui enamus inimesi teavad, et nad peaksid sööma tervislikult ja võiksid ennast füüsiliselt aktiivsena hoida, siis une peale ei mõelda tihtipeale peaaegu üldse. Aga kui vaadata neid funktsioone, mis unel on, siis absoluutselt kõik on sellega seotud ning meie võimekus ja heaolu on suuresti sõltuv just une kvaliteedist. Võtame näiteks ajutegevuse, meie tõhususe ja produktiivsuse, emotsionaalse stabiilsuse (sh depressioon ja üleüldine stressi tase), keha ainevahetuse ja veresuhkru stabiilsuse, immuunsussüsteemi tugevuse, jne. – kõik need asjad on seotud suuremal või vähemal määral une kvaliteediga. Paljud unehäired saavad alguse inimeste keha kronobioloogia häiretest ehk siis sellest, et meie päeva ja öö rütmid on millegipärast paigast ära nihkunud. Paljude inimeste puhul on olukord selline, et kui nad tegelikult peaksid öösel sügavalt magama, siis nende keha on paljuski ärkvelseisundis või isegi stressiseisundis, mis ei lase meil laskuda nendesse sügavamatesse uneseisunditesse, kus tegelikult toimub keha taastumine, paranemine ja kasvamine. Seetõttu tulekski alustada oma sooritusedukuse kasvatamist just une kvaliteedi parandamisest.” – Siim Land

Kuulake ikka ...

Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 08. juuni, 2019

Ain Mihkelson: eduka juhi puhul kerkib mul kohe pinnale üks märksõna – teadlikkus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach ja mentor Ain Mihkelson. Lõviosa, ca 14 aastat, töötas Ain juhina Swedbankis, kuid 2015. aasta kevadel otsustas ta lõpetada töö pangas ja teha senise hobitegevuse – coachingu ja mentorluse – oma päris tööks. Vesteldes Ainiga õhkub temast sellist sooja meelerahu ja usaldust tekitavat energiat. Ta usub, et meis kõigis on peidus midagi sügavamat või kõrgemat, mis meid juhib ja suunab ning nõu annab, kui vaid küsida ja kuulata oskame. Sellest kõigest juhtimise ja juhtimiskvaliteedi kontekstis räägimegi.

“Eduka juhi puhul kerkib mul kohe pinnale üks märksõna – see on teadlikkus. Kui sa saad aru, kes sa ise oled – mis on su enda tugevused ja nõrkused; sa saad samuti aru, miks see ettevõtmine ja meeskond on ellu kutsutud; kes on need meeskonnaliikmed, millised inimesed nad on ja kuidas nad käituvad; ja lisaks mõistad ka, mis on see keskkond, kus sa toimetad. Kui see kõik on sul olemas, siis sa tõenäoliselt teed läbimõeldumaid ja kaalutletumaid otsuseid võrreldes sellega, kui sul mingi koha pealt on silmaklapid ees ja sa ei suuda näha tervikut. Just seesama teadlikkus iseendas ja siis ka teadlikkuse kasvatamine oma meeskonnas on olulised edukuse seisukohalt. Öeldakse ju ka, et kui inimesed saavad aru, mida ja miks nad teevad, mis on selle tegevuse mõju ja tähendus laiemalt, siis on selgem ja innustavam edasi liikuda. Niiet see teadlikkuse moment on kindlasti väga oluline. Mul on kuulajatele siinkohal üks hästi konkreetne soovitus ka: igal hommikul küsi endalt, mida saan ma täna teha selleks, et ise kasvada ja ka teiste, sh oma tiimiliikmete, arengut toetada? Ja oluline ei ole sellele küsimusele kohe pingsalt vastust välja mõelda, vaid lihtsalt lasta sellel küsimusel settida ning vastusel tulla. Ja kui see vastus siis ühel hetkel tuleb, siis tegutse selle järgi. See on selline hästi lihtne hommikurituaal, mida läbi teha, kas siis hambapesu või tööle sõitmise ajal.” – Ain Mihkelson

Kuulake ikka ...
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 01. juuni, 2019

Amy Davis-Bruner: leaders seek the inner discipline and practice in everything they do

Amy is a solution-focused coach, trainer and entrepreneur with ton of experience in executive coaching. She is the founder of Living Portfolio Projects, a company that focuses on leaders reaching new heights of success, finding fulfillment and a deeper sense of satisfaction in creating career and life legacy for themselves and their companies. Amy is passionate about accelerated learning and scalable delivery to organizations interested in supporting cultural shifts that provide opportunities for employees to do their best and to thrive. Before starting Living Portfolio Projects, she spent 5 years in academia researching cognitive development and neuro-science. Amy applies this expertise as an executive leadership coach, Erickson coach trainer and World Game MOOC director. We sat down with Amy in New York to discuss what does it mean to be a successful leader.

“Even though the clients I am working with have very diverse backgrounds, there is a deep sense to know yourself, a certain intention and desire to want to see the truth inside yourself and your own interior landscape. It is a desire to be honest with yourself, to be objective of yourself. And also to be objective about the truth you see. It is a very non-judgmental place which allows us to see more clearly. It is from that place that you become available for others to seek and know the truth within themselves too. We all have experienced the presence of these people. There is something that we all easily recognize in others who know themselves deeply, who are able to be aware of and make conscious choices about their behaviors in every moment. We distinguish that, we see it intuitively. So leadership is really about an inner discipline and practice. And if there is something running through all the leaders that I have worked with, then it is that they all seek that inner discipline and practice in everything they do. My job as a coach, then, is hold the space for them to create that presence for themselves in their own life.” – Amy Davis-Bruner

Listen and enjoy!
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 25. mai, 2019

Alar Ojastu: juhi töö emotsioonidega on ratsionaalselt põhjendatud tegevus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti 2018. aasta parimaks koolitajaks valitud Alar Ojastu. Alar peab ennast esmajoones eluaegseks uudishimulikuks õppijaks ning alles seejärel koolitajaks ja inspiratsioonikõnelejaks. Ta on märkimisväärse kogemusega koolitaja, kes on töötanud sadade organisatsioonidega nii Eestis kui väljaspool. Tema sulest on hiljuti ilmunud ka raamat “Ratsionaalne emotsionaalsus”. Rääkisime Alariga sellest, mida tähendab ratsionaalne emotsionaalsus juhtimises ning kuidas saavad pehmed teod tugevateks tulemusteks.

“Ratsionaalne emotsionaalsus on loogika, kus mõistetakse, et nii klientide kui ka töötajate olemus on paljuski emotsionaalne ning töö emotsioonidega on ratsionaalselt põhjendatud tegevus. Ehk teisisõnu, kui sa hoolid oma töötajatest ja võtad ette samme, et neile meeldiks sinu juures töötada ning et nad tunneksid kirge selle ettevõtte vastu, ehk sa lood neis emotsionaalselt positiivse seisundi, mille läbi on nad nõus rohkem panustama klientidesse ja ettevõtte tegevusse. See aga omakorda loob lõpuks suurema kasumi. Selliselt asju vaadates ongi töö emotsioonidega ratsionaalselt põhjendatud tegevus. Ja vastupidi – mitte oma inimestest hoolimine ja seetõttu oma talentidest ilma jäämine, seeläbi personalivoolavuse kulude kasv ja tiimi moraali kahjustamine, on ülimalt ebaratsionaalne tegevus. Võiks lausa väita, et see on majanduslikult rumal tegevus. Rumal on mitte hoolida, sest sa kaotad seeläbi raha. Ja mida rohkem ma seda teemat uurisin, seda rohkem ma sain kinnitust, et hoolimine ei ole mingi pehmo värk, vaid selgelt majandusliku mõjuga tegevus. Ma avastasin, et oma sektori parimad organisatsioonid on tihti ka sektori parimad tööandjad. Ehk need organisatsioonid on loonud emotsionaalselt positiivse siseõhkkonna, mis muundub siis päeva lõpuks joone alla ratsionaalselt mõõdetavateks numbriteks.” – Alar Ojastu

Kuulake ikka …
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 18. mai, 2019

Priit Kuuskme: juhid peaksid rohkem mõtlema oma mõjuulatusele

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Priit Kuuskme, mees, kelle tiitlite hulgast lisaks koolitajale leiad sellised märksõnad nagu edutreener ning life & business coach. Hariduselt kodus nii ehituses kui ka majanduses, on Priit varasemalt ligemale 15. aastat töötanud erinevatel juhtivatel ametikohtadel kindlustusäris. Täna toimetab ta aga coachina, kes aitab juhtidel ja meeskondadel olla edukamad lahendades nende ees seisvaid küsimusi.

“Kui inimesed toimetavad oma lähedaste ja pere ringis, siis nad on altimad mõtlema sotsiaalselt laiemalt, sh näiteks sellele, kuidas nende endi laste kasvatamine mõjutab ühiskonda. Kui aga minnakse tagasi juhi rolli, siis kipub selgelt fookus kitsalt sellele, kuidas kasumit teenida. Inimene ühes või teises rollis on ju iseenesest seesama, kuid fookuse asetus on üpris erinev. Juht tegelikult peaks rohkem mõtlema oma mõjuulatusele. Mitte ainult oma kõige lähedasemale tiimile, vaid palju laiemalt – kogu organisatsioonile, kliendiringile ja üldse ühiskondlikule kasule. See on juhtide jaoks ühelt poolt märkamise ja teiselt poolt ka avatuse ja julguse koht, et tulla oma vanast kitsast vaatenurgast välja. See on see, kui juht hakkab selgemalt nägema, et läbi tema kui juhi muutuse saab kõigepealt muutuda organisatsioon, siis kliendid ja lõpuks kogu muu maailm. Seepärast kasutan ka aeg-ajalt väljendeid nagu ‘organisatsioon on juhi nägu’ või et ‘kala hakkab mädanema peast’ – ja see on ju tegelikult tõsi. Ehk kui sa juhina hakkad nägema iseenda laiemat rolli ja oled avatud sellele, siis muutub juht pigem teenindajaks, kes tekitab võimalused oma töötajatele, klientidele ja laiemalt kogu ühiskonnale luua rohkem väärtust. ” – Priit Kuuskme

Kuulake ikka ...
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 11. mai, 2019

Georg Merilo: läbivaikimine on tähtsam kui läbirääkimine

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on läbirääkimiste ekspert ja koolitaja Georg Merilo. Georg on kirglik läbirääkimiste valdkonna fanatt, kelle unistus on viia läbirääkimiste teema võimalikult suure hulga inimesteni, sh muuta läbirääkimiste kursus koolide õppekavade üheks loomulikuks osaks. Tahtsin Georgi käest välja pigistada, kuidas saaksid juhid olla osavamad läbirääkimistel? Oli tõesti põnev vestlus, nautisin Georgi sõnaseadmisoskust ja tarkuseteri, mida kõrva taha panna.

“Läbivaikimine on tähtsam kui läbirääkimine. Mida see tähendab? Läbivaikimise kontseptsioon ise on suhteliselt primitiivne. Kui sa oled läbirääkimiste laua taga, siis neid asju, millele inimene läbirääkimiste käigus peab keskenduma, on ju tohutult palju – teema ise, hoida soovitud atmosfääri, kommunikeeruda ainuõigesti, olla nii meeldiv kui võimalik, olla nii päris kui võimalik, olla nii ökonoomne kui võimalik, hoida pidevalt silm peal kogu mängul, suuta tuvastada teine pool tüpaaži mõttes, suuta aru saada, kas keegi püüab kedagi manipuleerida – sa pead olema põhimõtteliselt nagu saja peaga lohe. Ja kujuta nüüd ette, kui sa lisad sinna juurde ka nö non-stop kõnelemise, siis kuidas see üldse võimalik on? Sa pead olema imeinimene – übermensch! See ei ole realistlik, et sa saad kogu aeg rääkida. Ehk sul on nii tohutult palju asju radaril hoida, et miks sa pead oma võimekust koormama veel rääkimisega. Ma olen ikka toonud selle näite, kus mul 90-ndate lõpus oli üks koostööpartner, kelle arusaam läbirääkimistest põhineski verbil rääkima. Ta oli lausa ära õppinud võtte, kus ta ka sissehingamisel suutis sõnu välja hääldada. Nii ei olnud ju kellelgi võimalik tema jutujärge ära võtta. Ja seetõttu ma ütlen, et eesti keeles sõna läbirääkimine on justkui kokkulepe mingi valdkonna kohta, kus rõhk on sõnal läbi. Ja läbi mitte nö over (ing k) tähenduses, vaid selle läbi mõte on asja oluliste omaduste läbi mõtlemine, sisimas läbi sõnastamine ja siis ainult hädavajaliku ütlemine teisele poolele. Minu kogemus on küll see, et noored on peale tulnud hoopis teise suhtumisega, kus nad ei karda olla läbirääkimiste laua taga vaiki, sest nad on saanud selle jõust aru. See ongi läbivaikimine.” – Georg Merilo

Kuulake ikka ...
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 04. mai, 2019

Michael Virardi: if you want to go fast, go alone; but if you want to go far, go with others

My guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is a world-renowned leadership trainer, speaker and best-selling author Michael Virardi. His three main focus areas are leadership, business culture and public speaking. He has written two best-selling books entitled “Positive Impact” and “Crisis? Let’s Beat it”. He is currently working on his third book on the topic of public speaking and communication skills. Michael believes that the tools to grow and be successful are inherent within all of us – the ability to connect, the drive and the passion. I sat down wit him to inquire how one might go about unlocking these qualities. How can leaders tap into these characteristics in order to unlock the immense potential that resides within human beings?

“I have seen charismatic leaders who have had hard time getting through to their people. Everybody communicates but very few people sincerely connect. Those leaders who are able to communicate only in the way that they understand themselves are not able to inspire their teams to follow the vision. And I have seen many capable leaders not being able to do that. In my opinion, leaders should care about their people more than they care about themselves. If you want to go fast, go alone; but if you want to go far, go with others. No man or a woman is an island. In order to be competitive, you need to team up with people on a deeper level. And if you care for them, they will feel that you care for them and they will give their blood, sweat and tears to contribute. If you don’t really care, they will definitely feel that as well and they will act accordingly. As a leader, you need to know what motivates each and every person on your team. And you need to be open to the differences that there are so many varieties of factors that can affect the level of engagement of your people. As a leader, you need to be observant and notice your team members’ patterns of behavior so that you can unleash their potential and motivation better. Be more interested in others than trying to be interesting yourself. That is genuine caring.” – Michael Virardi

Listen and enjoy!
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 28. apr, 2019

Aiga Ārste-Avotiņa: brain, heart and limbs make up the three cornerstones of a successful leader

My guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is the executive search professional Aiga Ārste-Avotiņa. Aiga has been working in the executive search business since 1996, when she joined Amrop International in Latvia as their first local representative. She developed the company into the biggest player in the market for senior level recruitment in the Baltics. Currently she is Managing Partner of Amrop Estonia and Amrop Latvia, as well as a Partner in Amrop Ukraine. Based upon her extensive experience of assessing thousands of leaders, I wanted to discuss with Aiga what are the most important characteristics of a successful leader in her opinion. And if there are, so to speak, universal leadership traits, then how has this leadership blueprint changed over time.

“Even though it is difficult to generalize what are the universal characteristics of successful leaders, because the industry, competitive situation, the ownership structure, the governance model, the development stage etc. all have a huge impact on what kind of a leader would be successful in any particular case. But if we leave those aspects aside and still try to bring out some of the leadership characteristics that are pretty much universal traits of a successful leader, then I would say the following. First you need a strong analytical component in a leader. There needs to be a certain amount of brainpower to really understand the industry specifics – what is the complexity here, how can we work out the unique business model, what is the way for this company to beat the competition, to really understand what is the most important to win the game. And it is not only the analytical brainpower to understand this complexity but also the capacity to verbalize or communicate this vision to others in a clear and simple manner. The second universal element would be a heart, if we stick to the human analogy. And what I mean by heart is that the vision has no value if you can not get others behind it. If you can not get a buy-in from the rest of the team and the organization, then your brilliant ideas have little value. You need to win others’ hearts and souls and get them to follow your vision. It is really about how to get the people to follow your lead. This is deeply connected also to the alignment between the leadership style of the leader and the culture of the organization. Now, the third component would be arms and legs, if I may continue with the human body analogy. If you have the clarity about the direction of the business and the vision, if you get the buy-in and the following, then you also need the ability to properly execute on that vision. It is really about making it all happen in one or the other way. It is the practical part of actually getting things done. I would say that these are the three universal cornerstones of a successful leader.” – Aiga Ārste-Avotiņa

Listen and enjoy ...
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 19. apr, 2019

Triin Noorkõiv: inimeste arengu toetamine on võtmetähendusega nii koolis kui ka tööl

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kirglik haridusmaailma parandaja Triin Noorkõiv. Ta on muuhulgas seotud selliste haridusvaldkonda toetavate programmidega nagu “Noored kooli”, “Tagasi kooli” ja “Alustavat õpetajat toetav kool”. Vähetähtis ei ole ka fakt, et president on Triinu tunnustanud Valgetähe V klassi teenetemärgiga hariduselu edendamise eest. Mind paelus see tugev kirg ja pühendumine, mida Triin koos oma mõttekaaslastega endas edasi kannab. Triinuga räägimegi haridusest, selle olulisusest ja arendamisest ning mis on olnud need kõige olulisemad õppetunnid, mida ta ise selle valdkonna edendaja ja eestvedajana nende aastate jooksul on õppinud ning kõrva taha pannud. Lõppude lõpuks tundub mulle, et ka ettevõtted on õppivad organisatsioonid ja juhtimine on paljuski soodsaima õpikeskkonna loomine.

“Üks küsimus, mis teeb hariduse valdkonna minu jaoks väga tähtsaks, on õigluse ja ebaõigluse küsimus. Haridus on selline koht, kus ebaõiglus on lihtsalt ... väga ebaõiglane. Siin saavad inimesed oma kõige haavatavamas eas esimese tagasiside, mida neist arvatakse, kas neis nähakse potentsiaali, kas kogetakse julgustamist, võite, mis tulenevad pingutamisest, kas saadakse eduelamusi jne. – see kõik on nii määrava tähendusega inimese arengus. Seetõttu mind väga puudutab hariduse teema. Näiteks millised õpetajad meile teele satuvad – kas see on loteriipilet või süsteemne pingutus, et iga noor hing saaks hea kogemuse, toe ja inspiratsiooni edasiseks eluks. See määrab meie eludes niivõrd palju. Ja seetõttu on meie ülesanne seista selle eest, et koolikogemus oleks kvaliteetne ja et noortel oleks parimad võimalused õnnelikuks eluks. Eksimused siin on tohutult kalli hinnaga. Seesama mudel laias laastus jätkub ka ju tööelus. Tööaeg võiks olla inimeste jaoks tähenduslik ning juhtidel on oluline roll oma inimeste arengu toetajana.” – Triin Noorkõiv

Kuulake ikka ...
Loe lisaks

Veiko Valkiainen • 13. apr, 2019

Vaiko Hansson: empaatia on üks juhi olulisemaid omadusi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Vaiko Hansson, kelle missiooniks on inspireerida organisatsioone leidmaks sügavam mõte oma eksistentsile ja pakkuda rohkem väärtust inimestele nende ümber. Ta on üle kümne aasta olnud erinevate meeskondade ja ettevõtete kultuuride arengu juures. Kogemus scrum kogukonna eestvedajana Skype’is ja mentorina Proeksperdis viis ta mõistmiseni, et iga muutus saab alguse mõtteviisi muutusest. Nüüd on ta pühendunud tööriistade ja töötubade loomisele ning avalikule kõnelemisele, et aidata inimestel oma reaalsuses suurim võimalik hüpe teha. Vaikoga räägimegi, kuidas anda või leida oma tegevusele sügavam tähendus ning miks on just empaatia üks juhi olulisemaid tööriistu sellel teel.

“Kui enamus ettevõtteid tunneb oma klienti üpris hästi ja oskab suhteliselt selgelt välja tuua, millist väärtust nad oma toodete ja teenustega klientidele pakuvad, siis taustal seda äri draiviv jõud on tihtipeale ikkagi see profiit. Kui küsida, et miks sa seda teed, siis vastusest kumab läbi, et soov on ehitada süsteem, mis looks varalise jõukuse. Jah, seda tehakse läbi selle, et õpitakse klienti ja tema vajadusi tundma, kuid sügavam liikumapanev jõud on jätkuvalt raha. Aga nüüd see järgmine aste, mida ma näen, et maailmal palju rohkem vaja oleks, on see, et sa päriselt teedki seda sellepärast, et sa siiralt hoolid nendest inimestest. Ja sa soovid nende reaalsust, nende elu ja nende maailma paremaks muuta. Aastatega on see teema mulle järjest olulisemaks muutunud. Minu nö missioon on juba pikka aega olnud toetada selliseid ettevõtteid, kes on valmis tegelema oma tegevuse mõtestatuse ja sügavama tähendusrikkusega, mitte lihtsalt toimetama selleks, et ajada kasumit taga. Ma olen aru saanud, et on üks ülioluline omadus, mida on vaja selleks, et sellel teel sügavamale minna – see on empaatia. Ja empaatia all siin ma ei pea silmas lihtsalt, et sa mõistad teist inimest või isegi mitte seda, et sa reaalselt suudad tunda neid tundeid, mida teine inimene mingis situatsioonis tunneb, vaid lisaks mõistmisele ja emotsionaalsele seotusele on ülioluline ka siiras soov aidata neid inimesi selles konkreetses teemas. See läheb sulle niivõrd korda, et sa tahad selle nimel ka midagi ette võtta. Sa mõistad teda, sa hoolid temast ja sa tahad päriselt teda aidata. Kui sellelt tasemelt hakata organisatsiooni juhtima ning teenuseid ja tooteid looma, siis see, mis sealt välja tuleb, on hoopis teine tera.” – Vaiko Hansson

Kuulake ikka ...
Loe lisaks