Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Energia strateegia ja ärimudeli eest vastutav juhtivtöötaja Jaanus Arukaevu. Julgen väita, et Jaanus on pikaaegne Eesti Energia “hall kardinal”, selle väljendi kõige paremas tähenduses. Ta on töötanud mitmetel juhtivpositsioonidel, sh Eesti Energia müügi-ja teenindusüksuse turundusdirektorina, Eesti Energia energiakaubanduse üksuse juhina, Eesti Energia strateegiajuhina, Eesti Energia juhatuse esimehe nõunikuna ja hetkel toimetab ta ettevõtte regulaatorsuhete juhina. Vestlust ilmestab Jaanuse suur kogemuspagas juhina ja praktilised õppetunnid, mis ta endale aastatega kõrva taha on pannud. Luban, et sellest vestlusest leiate mitmeid praktilisi juhtimistarkusi, mis võiksid kõnetada.
“Kõige esimene asi, mida juht peab suutma edukalt teha, on oma enda juhi või siis järgmise juhtimisastme ootusi mõista, ja mis veelgi olulisem – vajadusel ka juhtida. See on juhiks olemise esimene edutegur. Ma mõtlen selle all seda, et formaalseks läheb juhtimine just siis, kui sa tegelikult saad aru, et sinult oodatakse võimatut, aga sa otsustad silma kinni pigistada ja edasi pingutada. Samas ikkagi selgelt endale aru andes, et see on tegelikkuses võimatu ülesanne. Konks aga selle juures on see, et kui sa päriselt ka arvad, et sulle antud väljakutse on võimatu, siis sa oled sisimas tegelikult alla andnud. Paratamatult hakkab see ühel või teisel moel ka edasi ettevõttesse kajama. Ja kui siit nüüd samm veel edasi minna, siis võib öelda, et selle mängu juures, jämedalt öeldes, oled sa otsustanud tegelikult oma juhti ja iseennast petta. Tegelik pettuse hetk on siis, kui sa otsustad mitte öelda, et kuule, see ei ole mõistlik eesmärk. Kui sa saad ülesande ja sa arvad, et see on halb eesmärk ja sa ei tea, kuidas see tulemus ära tuua, kuid sellele kõigele vaatamata otsustad vait olla, siis see on minu hinnangul halb juhtimine. Vastutustundlikum käitumine oleks ülesande püstitus veelkord oma juhiga läbi käia ja arutada, kas see eesmärk on ikkagi mõistlik. Kas see, mida me tegema peaksime, võiks äkki olla hoopis midagi muud? Niiet, jah, oma ülemise juhtimistasandi ootuste juhtimine on ülioluline oskus – selguse loomine selles, mida sinu juht tegelikult võiks sinult tulemuste mõttes oodata. Miks see minu arvates nii oluline on? Aga sellepärast, et 80% juhtimisega seotud konflikte, vähemalt minu aastatepikkuses kogemuses, tulenevad just sellest, et juhid ei ole suutnud või osanud ülevaltpoolt tulevaid ootusi adekvaatselt ära manageerida. See on olnud, kas nõrk juhtimine, pealiskaudsus või puhas hooletus – sellel võib olla palju põhjuseid, kuid see on paljuski juhtimiskonfliktide algallikas. Mina ei ole näinud ühtegi juhti, kes teadlikult tahaks alluvatele anda võimatuid ja rumalaid ülesandeid. Kuid hirm oma otsese juhi ootusi küsimärgi alla seada põhjustab tohutul hulgal järgnevaid juhtimisvigu. Kui soovid olla edukas, siis see hirm tuleb ületada ja rääkida oma juhiga päriselt nii nagu tegelikult asjad on.” – Jaanus Arukaevu
Kuulake ikka ...
“Kõige esimene asi, mida juht peab suutma edukalt teha, on oma enda juhi või siis järgmise juhtimisastme ootusi mõista, ja mis veelgi olulisem – vajadusel ka juhtida. See on juhiks olemise esimene edutegur. Ma mõtlen selle all seda, et formaalseks läheb juhtimine just siis, kui sa tegelikult saad aru, et sinult oodatakse võimatut, aga sa otsustad silma kinni pigistada ja edasi pingutada. Samas ikkagi selgelt endale aru andes, et see on tegelikkuses võimatu ülesanne. Konks aga selle juures on see, et kui sa päriselt ka arvad, et sulle antud väljakutse on võimatu, siis sa oled sisimas tegelikult alla andnud. Paratamatult hakkab see ühel või teisel moel ka edasi ettevõttesse kajama. Ja kui siit nüüd samm veel edasi minna, siis võib öelda, et selle mängu juures, jämedalt öeldes, oled sa otsustanud tegelikult oma juhti ja iseennast petta. Tegelik pettuse hetk on siis, kui sa otsustad mitte öelda, et kuule, see ei ole mõistlik eesmärk. Kui sa saad ülesande ja sa arvad, et see on halb eesmärk ja sa ei tea, kuidas see tulemus ära tuua, kuid sellele kõigele vaatamata otsustad vait olla, siis see on minu hinnangul halb juhtimine. Vastutustundlikum käitumine oleks ülesande püstitus veelkord oma juhiga läbi käia ja arutada, kas see eesmärk on ikkagi mõistlik. Kas see, mida me tegema peaksime, võiks äkki olla hoopis midagi muud? Niiet, jah, oma ülemise juhtimistasandi ootuste juhtimine on ülioluline oskus – selguse loomine selles, mida sinu juht tegelikult võiks sinult tulemuste mõttes oodata. Miks see minu arvates nii oluline on? Aga sellepärast, et 80% juhtimisega seotud konflikte, vähemalt minu aastatepikkuses kogemuses, tulenevad just sellest, et juhid ei ole suutnud või osanud ülevaltpoolt tulevaid ootusi adekvaatselt ära manageerida. See on olnud, kas nõrk juhtimine, pealiskaudsus või puhas hooletus – sellel võib olla palju põhjuseid, kuid see on paljuski juhtimiskonfliktide algallikas. Mina ei ole näinud ühtegi juhti, kes teadlikult tahaks alluvatele anda võimatuid ja rumalaid ülesandeid. Kuid hirm oma otsese juhi ootusi küsimärgi alla seada põhjustab tohutul hulgal järgnevaid juhtimisvigu. Kui soovid olla edukas, siis see hirm tuleb ületada ja rääkida oma juhiga päriselt nii nagu tegelikult asjad on.” – Jaanus Arukaevu
Kuulake ikka ...
Lisa kommentaar