Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi. Ta on asutanud kommunikatsioonibüroo Powerhouse ning on seal toimetanud juhi ja konsultandina juba 17. aastat. Janekiga räägimegi, kuidas paremini kasutada kommunikatsiooni juhtimises.
“Kui me räägime kommunikatsiooni olulisusest juhtimises, siis võiks ju lausa küsida, millega siis juht üldse tegeleb? Tal on ju ainult kaks põhitegevust: otsustamine ja kommunikatsioon. Põhimõtteliselt koosneb juhtimine ikkagi eelkõige nendest kahest dimensioonist. Kõigepealt info kogumine ja levitamine, mis moodustab siis esimese grupi tegevusi, ja siis selle info baasil otsuste tegemine. Minu arust seal ju muud ei olegi. Kui nüüd küsida, kuidas juhtidel nende oskustega on, siis utreeritult võiks öelda, et pooltel juhtidel, kes on ametisse saanud, mõttetöö korrastamise ja selgete sõnumite edastamise võime sisuliselt puudub. Räägime näiteks ministritest kui riigi tippametnikest. Kui sa ei suuda oma mõtteid adekvaatselt formuleerida, miks sa seda tööd siis üldse teed? Vaata mõne poliitiku väljaütlemisi ja sa saad aru, et neil puudub tunnetus, mida ühiskond ootab, mis päriselt sobib ja mis ei sobi ning mis on vastuvõetav ja mis mitte. Kui sul ei ole sellist peenetundelisust, siis see näitab, et juhtimise kvaliteet on erakordselt madal. Kõrgetes juhtimisrollides on vaja hästi spetsiifilisi kommunikatsioonioskusi. Oskusliku kommunikatsiooniga on võimalik väga palju ära teha. Kui sa ikka suudad panna inimesed endasse armuma, seda selle sõna kõige paremas tähenduses, siis nad on valmis sinu eest piltlikult öeldes kasvõi surema. Napoleon teadis ka oma tuhandet lähemat kaasvõitlejat inimlikul tasandil, sh nende perekondlikke detaile, ja oskas neid inimestega suheldes veenvalt ära kasutada. Inimestele meeldib, kui neist teatakse, neid hoitakse ja armastatakse — see on väärikuse ja tõsiseltvõetavuse küsimus.” — Janek Mäggi
Kuulake ikka …
“Kui me räägime kommunikatsiooni olulisusest juhtimises, siis võiks ju lausa küsida, millega siis juht üldse tegeleb? Tal on ju ainult kaks põhitegevust: otsustamine ja kommunikatsioon. Põhimõtteliselt koosneb juhtimine ikkagi eelkõige nendest kahest dimensioonist. Kõigepealt info kogumine ja levitamine, mis moodustab siis esimese grupi tegevusi, ja siis selle info baasil otsuste tegemine. Minu arust seal ju muud ei olegi. Kui nüüd küsida, kuidas juhtidel nende oskustega on, siis utreeritult võiks öelda, et pooltel juhtidel, kes on ametisse saanud, mõttetöö korrastamise ja selgete sõnumite edastamise võime sisuliselt puudub. Räägime näiteks ministritest kui riigi tippametnikest. Kui sa ei suuda oma mõtteid adekvaatselt formuleerida, miks sa seda tööd siis üldse teed? Vaata mõne poliitiku väljaütlemisi ja sa saad aru, et neil puudub tunnetus, mida ühiskond ootab, mis päriselt sobib ja mis ei sobi ning mis on vastuvõetav ja mis mitte. Kui sul ei ole sellist peenetundelisust, siis see näitab, et juhtimise kvaliteet on erakordselt madal. Kõrgetes juhtimisrollides on vaja hästi spetsiifilisi kommunikatsioonioskusi. Oskusliku kommunikatsiooniga on võimalik väga palju ära teha. Kui sa ikka suudad panna inimesed endasse armuma, seda selle sõna kõige paremas tähenduses, siis nad on valmis sinu eest piltlikult öeldes kasvõi surema. Napoleon teadis ka oma tuhandet lähemat kaasvõitlejat inimlikul tasandil, sh nende perekondlikke detaile, ja oskas neid inimestega suheldes veenvalt ära kasutada. Inimestele meeldib, kui neist teatakse, neid hoitakse ja armastatakse — see on väärikuse ja tõsiseltvõetavuse küsimus.” — Janek Mäggi
Kuulake ikka …
Lisa kommentaar