Kristjan Otsmann: juhi tegevuse mõtestatus kui igapäevaste ajahädade lahendus

Mõned tähelepanekud ja väljanopped vestlusest:

# Ajalugu kipub ennast kordama. Kummalisel moel oleme jõudnud tagasi aega, kus aeg on uuesti tõeline väärtus. Varasemalt olid nooblid ja jõukad need, kellel polnud kiire. Ja kui vaatame tänapäeva, siis tõeliselt jõukaks võivad ennast jällegi pidada inimesed, kes ei pea kogu aeg keel vesti peal rabelema. Selleks, et nö aeg uuesti enda kätte tagasi võtta, tuleb kõigepealt rabelemist endale teadvustada. Siin on kaks võimalust: kas astuda sellest rattast vabatahtlikult välja või siis tõugatakse sind sealt jõuga välja. Parimal juhul lähed lihtsalt manala teele ära ja seejärel pole enam kuhugi kiire. Halvimal juhul sandistad ennast ja siis ka kaob samuti kiire ära, sest tervis enam ei luba "hullu panna". Nutikas oleks ju ise karusellilt maha astuda, mitte lasta elul see väga valusalt jõuga ära teha. Oluline ON aru saada tempo maha võtmise vajadusest.
# Loomulikult, mitmed meist armastavad oma tööd palavalt — nii minagi. Mulle tõesti meeldib minu töö ja ma armastan seda, millega tegelen. Mis aga on vaja enda jaoks selgeks teha, on see, et tööle pühendumine ja töö kirega tegemine ei tohi elu kiiva hakata tõmbama. Aeg-ajalt on vaja võtta aega, kus sa astud sellest rattast välja ja vaatad kõrvalt, mis siis päriselt elus toimub — ja ega see kõik mulle ega lähedastele liiga ei hakka tegema. See rattast välja astumise moment aitab tõmmata tempot maha ja selgemalt hinnata, mis siis päriselt elus oluline on.
# Neid rattast välja tulemise viise on mitmeid ja need on erinevatel inimestel erinevad. Olulisi asju elus on tegelikult vähe ja kui prioriteet on paigas, siis neile on meil kõigil alati aega. Võta eraldi aega nende asjade jaoks, mille puhul saad selgelt aru, miks sa neid teed. Mõtle iga tegevuse puhul läbi, mis selle tulemusena juhtub ning milleks ja kellele seda vaja on. Sõnasta endale pikema perspektiivi, nt aasta, poolaasta või kvartali, läbivad teemad ning seejärel tuleta neid toetavad kuu, nädala ja järgmise päeva põhiteemad — ning pea nendest kinni. Ideaalis võiks olla korraga käsil üks prioriteetne tegevus igas eluvaldkonnas. Lühemas perspektiivis eelista eelkõige tegevusi, mis on kooskõlas pikaaegsete läbivate teemadega. Võta iga päev vähemalt tund-paar või eralda nädalas vähemalt üks terve päev pikas perspektiivis olulisteks asjadeks. Mida rohkem tegeled suures plaanis mõtestatud tegevustega, seda vähem hakib su päevi ka igapäevane tühi-tähi.
# Mis on tänapäeval juhtide suurimad ajajuhtimisteemad? Number 1 teema on valiku tegemine. Prioriteedi paikapanek, piisavalt täpseks minek ja selle hoidmine. Oluline on sihi- ja järjekindlus. Need on üks ring teemasid. Teine teemade ring puudutab keskendumisvõimet. See on laiem probleem tänapäeva infomüra rikkas ühiskonnas. Keskendumisvõime kipub hajuma. Kõik, mis juhtub ja mis ümberringi toimub, tundub nii tähtis, mille tulemuseks on see, et meil jääb vähem aega päriselt olulistele asjadele. Samuti on juhtidel keeruline loobuda ebaolulistest asjadest. Jäta ebaolulistele asjadele reageerimata või keeldu oma energia ja aja jagamisest neile selgelt ja konkreetselt. Võta kasutusele põhimõte, mille kohaselt uue valdkonna või suurema tegevuse lisamisel loobud nt kahest vanast.
# Üks selgust toov küsimus, mida võiks igal õhtul endalt küsida ning mis aitab selgemalt ka teadvustada, mis on siu jaoks oluline, puudutab tänulikkust — kellele ja millele ma tänasel päeval olen tänulik? Vastused sellele küsimusele aitavad tõmmata erinevad teemad elus õigesse perspektiivi. Seejärel on kergem teha ka otsuseid, millest elus loobuda. Mõtle läbi, millele su aeg kulub ja optimeeri oma tegevusi iga päev — loobu vähemolulistest tegevustest ning suurenda oluliste ja tulemuslike tegevuste aega. Küsi igal õhtul enda käest, kuidas elad järgmise päeva veel mõtestatumalt ja tulemuslikumalt.

PS! Kui Kristjani tegemiste vastu huvi rohkem, siis kindlasti tasub käia ka tema veebilehel.