Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline organisatsioonikonsultant ja juhtimistreener Margus Alviste. Alates 1995. aastast on Marguse käe all oma oskusi arendanud ja teadmisi omandanud kümned tuhanded Eesti juhid ja võtmetöötajad sadadest erinevatest organisatsioonidest. Marguse peamine huvi on seotud inimeste käitumise ja psüühika ning organisatsioonide omavahelise toimimisega. Margusega räägimegi, milliseid mustreid tema edukate juhtide juures on tähele pannud ja millised on tema kogemustel põhinevad soovitused juhtide enesearenguks.
“Kui me räägime juhtide edukusest, siis mulle tundub, et edukuse seisukohalt ei ole küsimus enamasti mingites kindlates juhtimistegevustes või –meetodites, vaid sageli on küsimus hoopis juhi isiksuse laiemas mõjus kogu meeskonnale. Ma olen märganud, et need organisatsioonid, kus saavutatakse edu, on juhi ametis keegi, kes suudab inspireerida, lasta inimestel olla nemad ise, kus töö on pigem mänguline ehk ei pressita nui neljaks välja tulemusi, vaid tehakse mõnusalt fun’iga tööd. Samuti oskavad need juhid näidata, miks just selles organisatsioonis tehakse erilisi asju, mille üle saab kogu meeskond uhkust tunda. Ja muidugi on need juhid väga head suhtlejad ja suurepärased kommunikatsiooni vallas. Usun tõesti, et pigem ongi juhi isiksuse omadused võti heade tulemusteni. Ma julgeks isegi hinnata, et ca 80-90% organisatsiooni edukusest tuleneb just juhi isiksusest, tema dominantsest meeleseisundist ja selle mõjust kogu organisatsiooni elluviimisvõimekusele. Juhi isiksus loob emotsionaalse välja ja selles väljas tegutsedes tunnevad inimesed, kas siis ennast hästi ja teevadki head tööd ning toovad koju suurepäraseid tulemusi või siis mitte. Samas võib juhi isiksuse mõju olla ka organisatsiooni halvav. Võib olla ka nii, et juhi kohalolek loob õhkkonna, milles meeskonnaliikmete organismides käivituvad kõik kaitsemehhanismid, sh ellujäämisinstinkt jm seotud psüühikaprogrammid, mis sisuliselt tähendab seda, et need inimesed ei ole produktiivseks tööks enam suutelised ega häid tulemusi saavutama, sest nad püüavad ellu jääda. Suhteliselt palju on juhtide hulgas ka sellist nähtust, mida nimetatakse sotsiopaatiaks, mis hävitab meeskonna töövõime. See on mitmetahuline küsimus, sest ülevalt nö omanike poolt vaadates tundub selline väga enesekindel sotsiopaatiline isiksus hea kandidaat oma vara kontrollimiseks ja kaitsmiseks, kuid kui me vaatame ka inimest kui vara, töötajaid kui kõige suuremat vara, siis see on hävitav.” – Margus Alviste
Kuulake ikka ...
“Kui me räägime juhtide edukusest, siis mulle tundub, et edukuse seisukohalt ei ole küsimus enamasti mingites kindlates juhtimistegevustes või –meetodites, vaid sageli on küsimus hoopis juhi isiksuse laiemas mõjus kogu meeskonnale. Ma olen märganud, et need organisatsioonid, kus saavutatakse edu, on juhi ametis keegi, kes suudab inspireerida, lasta inimestel olla nemad ise, kus töö on pigem mänguline ehk ei pressita nui neljaks välja tulemusi, vaid tehakse mõnusalt fun’iga tööd. Samuti oskavad need juhid näidata, miks just selles organisatsioonis tehakse erilisi asju, mille üle saab kogu meeskond uhkust tunda. Ja muidugi on need juhid väga head suhtlejad ja suurepärased kommunikatsiooni vallas. Usun tõesti, et pigem ongi juhi isiksuse omadused võti heade tulemusteni. Ma julgeks isegi hinnata, et ca 80-90% organisatsiooni edukusest tuleneb just juhi isiksusest, tema dominantsest meeleseisundist ja selle mõjust kogu organisatsiooni elluviimisvõimekusele. Juhi isiksus loob emotsionaalse välja ja selles väljas tegutsedes tunnevad inimesed, kas siis ennast hästi ja teevadki head tööd ning toovad koju suurepäraseid tulemusi või siis mitte. Samas võib juhi isiksuse mõju olla ka organisatsiooni halvav. Võib olla ka nii, et juhi kohalolek loob õhkkonna, milles meeskonnaliikmete organismides käivituvad kõik kaitsemehhanismid, sh ellujäämisinstinkt jm seotud psüühikaprogrammid, mis sisuliselt tähendab seda, et need inimesed ei ole produktiivseks tööks enam suutelised ega häid tulemusi saavutama, sest nad püüavad ellu jääda. Suhteliselt palju on juhtide hulgas ka sellist nähtust, mida nimetatakse sotsiopaatiaks, mis hävitab meeskonna töövõime. See on mitmetahuline küsimus, sest ülevalt nö omanike poolt vaadates tundub selline väga enesekindel sotsiopaatiline isiksus hea kandidaat oma vara kontrollimiseks ja kaitsmiseks, kuid kui me vaatame ka inimest kui vara, töötajaid kui kõige suuremat vara, siis see on hävitav.” – Margus Alviste
Kuulake ikka ...
Lisa kommentaar