Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskonsultant, koolitaja ja executive coach Marko Rillo, kelle põhiteemadeks on strateegia, innovatsioon ja mängulisuse rakendamine juhtimises. Tal on kogemused konsultandina nii EY-st, KPMG-st kui ka PricewaterhouseCoopers-st. Täna töötab Marko nii iseseisva juhtimiseksperdi kui ka EBS-i õppejõuna. Ise nimetab ta ennast veel 'paberitega legomängijaks' ehk ta on Eesti esimene sertifitseeritud rühmaarutelude moderaator LEGO© SERIOUS PLAY© meetodil. Samuti tegutseb ta sertifitseeritud (ICF) executive coach'ina. Ta on ka kahe raamatu autor: (1) 'Strategy Making During Ambidexterity Cycles' (doktoritöö) ja (2) 'Serious Work. How to Facilitate Meetings and Workshops with LEGO Serious Play method?'. Markoga räägimegi, kuidas mängu abil juhtimises edukam olla.
“Mäng on kommunikatsioonivahend. Tavaliselt oleme harjunud sellega, et me kommunikeerime üksteisega sõnade abil, et me saame väljendada ennast verbaalselt. Lisaks vaatame veel üksteisele otsa ja kommunikeerime ka kinesteetilisel tasandil — mida kehakeel üksteisele ütleb. Selleks, et sõnum võimalikult hästi pärale jõuaks, kasutame sageli ka visuaalset kommunikatsiooni: esitlusmaterjale, informatiivseid graafikuid ja kujundlikke illustratsioone. Ja kui me nüüd toome siia juurde sellesamase mängu, siis tegelikult on mängus kõik need kommunikatsioonivormid üheskoos korraga olemas. Kui ma näiteks palun ühe tiimi kõikidel liikmetel meisterdada lego klotside abil enda arusaam, mismoodi konkreetne tiim tänasel hetkel koos tegutseb, siis suure tõenäosusega kasvab sellest 'mängust' sügavam üksteisemõistmine. Kõigepealt annan aega kõigil individuaalselt klotside abil meisterdada enda arusaam tiimi toimivusest. Seejärel annan igaühele võimaluse jagada oma arusaama teistega ning aitan elavdada arutelu tulemuste üle. Sellise infovahetuse käigus on suhtlemine palju sügavam ja tiimiliikmed saavad üksteise mõtetest oluliselt rohkem teada, sest lego klotsidega meisterdavad nad justkui nagu enda mõttekaarte, mida neil muidu oleks väga raske üksteisele väljendada ja selgitada. Kui inimene kirjeldab midagi lihtsalt kõlavate märksõnade abil, siis võib sõnumi sisu jääda pealiskaudseks; aga kui ta näiteks meisterdab legodest sümboolse meeskonna, mängib klotsidega läbi sealse dünaamika ning räägib sinna juurde ka isikliku loo, siis puudutab see kõiki osalejaid palju sügavamal tasemel.” — Marko Rillo
Kuulake ikka …
“Mäng on kommunikatsioonivahend. Tavaliselt oleme harjunud sellega, et me kommunikeerime üksteisega sõnade abil, et me saame väljendada ennast verbaalselt. Lisaks vaatame veel üksteisele otsa ja kommunikeerime ka kinesteetilisel tasandil — mida kehakeel üksteisele ütleb. Selleks, et sõnum võimalikult hästi pärale jõuaks, kasutame sageli ka visuaalset kommunikatsiooni: esitlusmaterjale, informatiivseid graafikuid ja kujundlikke illustratsioone. Ja kui me nüüd toome siia juurde sellesamase mängu, siis tegelikult on mängus kõik need kommunikatsioonivormid üheskoos korraga olemas. Kui ma näiteks palun ühe tiimi kõikidel liikmetel meisterdada lego klotside abil enda arusaam, mismoodi konkreetne tiim tänasel hetkel koos tegutseb, siis suure tõenäosusega kasvab sellest 'mängust' sügavam üksteisemõistmine. Kõigepealt annan aega kõigil individuaalselt klotside abil meisterdada enda arusaam tiimi toimivusest. Seejärel annan igaühele võimaluse jagada oma arusaama teistega ning aitan elavdada arutelu tulemuste üle. Sellise infovahetuse käigus on suhtlemine palju sügavam ja tiimiliikmed saavad üksteise mõtetest oluliselt rohkem teada, sest lego klotsidega meisterdavad nad justkui nagu enda mõttekaarte, mida neil muidu oleks väga raske üksteisele väljendada ja selgitada. Kui inimene kirjeldab midagi lihtsalt kõlavate märksõnade abil, siis võib sõnumi sisu jääda pealiskaudseks; aga kui ta näiteks meisterdab legodest sümboolse meeskonna, mängib klotsidega läbi sealse dünaamika ning räägib sinna juurde ka isikliku loo, siis puudutab see kõiki osalejaid palju sügavamal tasemel.” — Marko Rillo
Kuulake ikka …
Lisa kommentaar