Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Peep Vain, enesejuhtimise menuraamatu "Kõige tähtsam küsimus" ja kohe-kohe ilmuva uue raamatu “Keset elu” autor. Usun, et Peep pikemat tutvustamist ei vajagi.
Käesolev episood on aga eriline nii mõneski mõttes. Kõigepealt seetõttu, et ma pean Peebust väga lugu ja soovisin temaga koos teha midagi teistmoodi. Nii pole küsimuste esitaja rollis sel korral mitte mina, vaid hoopis Peep ise. Märkimisväärne on ka fakt, et vestlus kujunes üle kahe tunni pikaks. Lisaks on salvestus esmakordselt ka video formaadis.
Kui Peep vestlusele eelneval õhtul uuris, milliseid küsimusi kindlasti soovin, et me vestluse käigus puudutaksime, siis vastasin, et meie vestlus võiks olla selline lahe mõtete põrgatamine teemal, mis siis ikkagi tähendab olla edukas juht. Minu soov oli, et Peep püüaks minust välja võtta need õppetunnid, mis mulle nende 100+ vestluse raames kõige rohkem on korda läinud.
Kutsusin Peebu külla ja heas mõttes lasksin tal ennast torkida, mis ja miks on minu kui podcaster’i jaoks kõige olulisem küsimus, millele vestluspartnerite kaasabil vastust otsin; ning mis siis on olnud see juhtimise elutarkus, mida olen vestluste käigus seni kõrva taha pannud.
Peale selle, et Peep vestluse lõpus mainis, et ma oleks pidanud teda hoiatama, et nii palju naerda saab, küsis ta ka tõsisemalt, kas tunnen, et sain ära öelda just selle, mis vaja? Ausalt öeldes tundsin, et polnudki ühte ainsat kindlat "seda", mida tahtsin välja öelda või mis ilmtingimata pidi saama rõhutatud; pigem oli vast minu jaoks olulisem isegi "kogu kompott" kokku, mis minu hinnangul andis hästi edasi selle väärtusmaailma, mille eest laiemas perspektiivis seisan. Seda tundsin küll.

Vaadake ja kuulake ikka …