Eesmärgistamisoskus = edu alus

“Eesmärgistamine on esimene samm unistuste vormimisel tegelikkuseks.“
― Anthony Robbins
***

Kui mul oleks ainult viis minutit aega sulle rääkida, mis on tähtis, et elus edukogemusi tunda ja enda jaoks olulisi asju korda saata, siis ma rõhutaksin eesmärgistamisoskuse omandamist. Ma olen ise olnud eesmärgistamise nö õpipoiss juba aastaid. Käesolev teemakäsitlus on the best of koond sellest, mida olen ise omandanud eesmärgistamise vallas. Olen koondanud olemasoleva parima praktika ühtseks tervikuks. Need on eesmärgistamise printsiibid, mille järgi teised inimesed on edu saavutanud – ja kui need on töötanud teiste peal, siis need töötavad ka sinu peal.

Kõik saab alguse eesmärkide vajaduse mõistmisest. Eesmärkide kõige olulisem funktsioon on anda sinu igapäevastele tegemistele laiem ja pikaajalisem tähendus. Eesmärgid panevad paika suuna, kuhu sa liigud ja miks liigud. Eesmärgid aitavad hoida sind õigel kursil; nad aitavad teha õigeid valikuid ja otsuseid. Eesmärgid aitavad keskenduda sellele, mis on oluline. Eesmärgid näitavad, kuhu sa peaksid oma energia suunama, et sellest kõige rohkem kasu oleks. Eesmärgid aitavad saada elu kontrolli alla, et elu oleks sinu kätes; sina oled roolis, mitte keegi teine. Kui sul ei ole selgeid eesmärke, siis lased teistel ja elul endaga lihtsalt mängida.

Mis on sinu roll ettevõttes? Millist väärtust sinu töö tööandja ja klientide jaoks loob? Need küsimused on üliolulised, kuna sinu kliendid, vahetu juht ja ettevõte ning nende ootused sulle moodustavad peamise raamistiku, milles oma eesmärke seadma hakata. Loo endale selge arusaam, mismoodi oled seotud kogu ettevõtte lõpptulemuse ja oma otsese juhi tulemuslikkusega. Mida selgem tunnetus sul eelnevast on, seda suurem on tõenäosus, et oskad endale kvaliteetseid eesmärke seada. Sisuliselt pead endalt küsima: miks sind on tööle palgatud? Millist väärtust sinult oodatakse? Kui sul on taga ka tiim, siis milleks on sinu tiim ellu kutsutud? Millist väärtust sina oma meeskonnaga lood?

Kuidas aga jõuda konkreetsete eesmärkideni? Eesmärkide määratlemisel tuleb lähtuda oodatavast tulemusest, soovitud seisundist või tulevikumõjust. Eesmärk peab üsna detailselt kirjeldama tulemusi, mida on tarvis saavutada. Oluline on aru saada, millise lõpptulemuseni sa soovid jõuda. Mida selgemini sa suudad oma soovi ette kujutada, mida selgemini saad aru sellest, mida sa tegelikult tahad, seda tõenäolisem on ka selle saavutamine.

Eesmärgistamise mõistes on korrektne lähtuda oma (sise)klientide eesmärkidest. Kõik, kelle heaks sina töötad või kes sinu töö kvaliteedist oma töös sõltuvad, peavad tundma toetust ja abi sinu eesmärkides. Siia kuuluvad nii sinu tiimiliikmed, otsene juht kui ka kõik ettevõtte teised üksused, kellega oled suuremal või väiksemal määral seotud. Kuid kõikidel töötajatel, olenemata nende positsioonist ettevõttes, tuleb päeva lõpuks lähtuda eesmärkide seadmisel lõppkliendi rahulolust.

Eesmärk peab olema väga selgelt ja konkreetselt lahti kirjutatud. See peab olema kirjas sellisel moel, et kui teised seda loevad, siis neil on kohe selge pilt, millega tegemist on ja nad on võimelised ütlema, kas sa oled selle saavutanud või mitte. Mõnikord ei ole võimalik kirjeldada eesmärki arvuliste näitajatena – see on ok. Siis tuleb lihtsalt keskenduda sellele, et oodatud tulemus või seisund saaks piisava detailsusega kirja pandud. Et ükskõik, kes teine seda lugema peaks, saaks ta aru, mida taga aetakse. Idee ja eesmärgi vahe ongi selles, et kui ideed jäävadki mõteteks, siis eesmärgi puhul võtad sa midagi konkreetset selle realiseerimiseks ette. Eesmärke eristab ideedest konkreetne tegevus lõpptulemuse saavutamise nimel. Kui sa suudad oma ideed tõlkida selgelt ja konkreetselt eesmärkide keelde, siis kasvab ka tõenäosus, et sa suudad need ideed täide viia.

Eesmärgid peavad olema sinu jaoks ühelt poolt pingutavad ning teisalt ka saavutatavad. Rusikareegel ütleb, et pingutav eesmärk on tunnetuslikult „paras eesmärk“, millele tuleb lisada ca 10%. Üheks kõnekaks kontrollkriteeriumiks pingutavate eesmärkide eristamisel lihtsalt tegevustest on see, kuivõrd konkreetne eesmärk sunnib sind ennast arenema ja muutma. Rutiinsete tegevuse puhul reeglina ei käi kaasas suuri muutusi või arenguid, samas nö tõelisi eesmärke iseloomustab just see, et nende saavutamiseks pead sa oma oskuste, teadmiste või hoiakute osas muutusi ellu kutsuma. Samas ei tohi eesmärgid olla nii suured, et nad muutuksid sinu jaoks ebarealistlikeks või mitteusutavateks. Sa pead seadma eesmärgid, mille osas sul endal on täielik usk, et need on suure pingutuse ja piisava ressursi juures sinu poolt saavutatavad.
***