“Miski pole kiirem usalduse kiirusest.”
― Stephen M.R. Covey, Usalduse kiirus. Kuidas usaldusväärsus hoiab kokku aega ja raha
***

Oled sa kunagi mõelnud, kui kulukas on mitte usaldada? Või teistpidi – kui tulusaks võib osutuda usaldamine. Põnev teema.

Üldiselt ei mõelda usalduse majanduslikule mõõtmele, usaldus seostub pigem inimestevaheliste suhetega eraelus, millest ärimaailma kontekstis nagu suurt midagi rääkida polekski. Usun aga, et ettevõtte majanduslik edu sõltub paljuski just usalduse tasemest meeskonnas.

Toetudes erinevatele uuringutele, võib väita, et kõrge usaldusega ettevõtted on keskmiselt kolm korda edukamad kasumi genereerimisel kui madala usaldustasemega firmad. Usalduse tase ettevõttes mõjutab otseselt tema majandustulemusi. Mis on selle põhjuseks? Mida usaldus ettevõttes mõjutab?

Kõrge usaldusmäär ärisuhetes mõjutab ettevõtte käekäiku kahte pidi: ühelt poolt tõstab usaldus-väärsus ettevõtte tegutsemiskiirust ja teiselt poolt vähendab tegevuskulusid. Usaldus on efektiivsuse üks tugevaimaid mootoreid – asjad saavad kiiremini aetud ja vähema raha eest.

Mõelge kasvõi selle peale, kui kaua läheb ettevõttes aega otsuste langetamiseks, kui usaldustase on madal? Kui pikka aega võtab mõne teema kokkuleppimine eri osapooltega? Kõrge usaldusega ettevõtetes on kergem sõlmida kokkuleppeid ja otsuste tegemise kiirus on märksa suurem.

Madala usaldusega ettevõtetes aga domineerib latentne kahtlustamine ja umbusk, otsused venivad ja pidavaid kokkuleppeid on väga raske sõlmida. Asjad ei liigu soovitud kiirusega, projektid jäävad seisma, inimesed ei suuda omavahel asju kokku leppida – see kõik aga teisendub kuluks ja võtab asjade ära tegemise kiiruse maha.

Otsus usaldada või mitte taandub usaldusega seotud riskide hindamisele. Milles peitub suurem risk – kas usaldamises või kahtlustamises? Milline on optimaalne tasakaal usaldamise ja usaldamatuse vahel? Kuidas käia ümber usaldusega nii, et tulemuseks oleks maandatud riskid, maksimaalne elluviimise kiirus ja minimaalne tegevuskulu?

Loomulikult kätkevad usaldamises omad riskid, kuid veelgi suuremad riskid on seotud usaldamatusega. Miks? Aga sellepärast, et usaldamatus on kole kulukas soodustades bürokraatiat, vastutamatust, võõrandumist jne. Usaldamatusel on oma hind, mis reeglina ületab potentsiaalse kahju, mis võib tulla usalduse kuritarvitamisest. Usaldus eelhoiakuna loob aga soodsa pinnase koostöö, lojaalsuse, pühendumise, innovatsiooni kasvuks, mis lõppkokkuvõttes teisendub aga lisasummaks ettevõtte kasumireal.

Kui arvestada usalduse mõju äritegevusele, siis on usalduslikud meeskonnasuhted selgelt üks tegureid, millega ettevõtted ja sealsed meeskonnad peavad tegelema. Minu väide on, et usaldus on tänases ärimaailmas üks kriitilisemaid juhtimiskompetentse, mis mängib määravat rolli meeskondade edu tagamisel.
***